Pinge energiapuidu ümber kasvab
Euroopa rühkimist aina suurema hulga biomassi kasutamise suunas kirjeldas 17. novembri Puupäeva seminaril Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu.
“Nõudlus hakkpuidu järele kasvab ja see toob paratamatult kaasa puidu hinna tõusu ka Eestis,” ütles Arukaevu. Arengu näiteks tõi ta Euroopa esimese biomassibörsi käivitamise Rotterdamis ja elektrijaamade hoogsa ümberehituse eri riikides.
Muu Euroopa taustal on Eesti energiapoliitikas Arukaevu sõnul vastuolu: Eesti on biomassi doonorriik, kes ise toodab endiselt üle 90% elektrist põlevkivist.
“Me anname oma biomassi teistele riikidele, kuid oma taastuvenergeetikat arendame hoopis kallimate tehnoloogiate ja energialiikide abil,” märkis Arukaevu.
Küttepuidu nõudluse kasvu ja hinnatõusu käsitles samal seminaril ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige, Väo elektrijaama juht Andres Taukar, kes sidus teema taastuv-
energia toetuse vähendamisega ja puidu põletamisega Eesti Energia Narva elektrijaamade kateldes, mis “on ainult näiliselt odav” ja mille “kõik teised turuosalised peavad kinni maksma tõusvate puiduhindade kaudu”.
Sellele reageeris hiljem Eesti Energia, kes pressiteatega märkis, et küttepuidu hinna kasvu seostamine Narva elektrijaamadega pole õige. “Puidu hinda Eestis mõjutab eelkõige puidu eksport, samuti hakkpuidu põletamine Tallinna, Tartu ja Pärnu koostootmisjaamades,” märkis Eesti Energia, tuues võrdluseks, et mullu läks ekspordiks ligi 2,2 mln m³ puitu, samal ajal kui Narva elektrijaamad kasutasid vaid 3% Eesti raiemahust.
Lisaks märkis Eesti Energia, et ehkki konkurentidele meeldib väita vastupidist, ei ole Eesti uued tuulepargid ja koostootmisjaamad vähendanud põlevkivi kasutamist: “Tuuleparkide ja koostootmisjaamade elekter ei jõuagi Eesti kodutarbijani, sest see müüakse Eestist välja, kus elekter maksab rohkem.”
