Põdrad ja hobused tahtsid tänavu talvel kuuske

“Tänavu talvel oli meie metsas jälle palju põdrakahjustusi,” ütles Pärnumaa metsamees Tiit Kosenkranius, kes on märganud, et loomad igal talvel kuusekoort ei söö, vaid teevad seda teatud aastatel.

Kosenkraniuse vanadele põllumaadele kasvanud kuused on juba varasematel aastatel rikutud, kuna enamiku tüvedel on laiad põdrahammaste vaod.

“Tavaliselt nad seda puud ei võta, kust kord juba võetud on, aga nüüd on kõik vanade kahjustustega puud üle käidud,” märkis mees.

Täpselt samamoodi olid talvel kuusekoore peale maiad olnud hobused.

Koplis olid kuused niimoodi näritud, et need tuli maha raiuda.

Tavapärasem on, et põder tahab haavakoort, aga see Kosenkraniusele pigem sobib. “Laastude tegemisel tuleb haavapakk enne ära koorida. Nüüd oli meil selline koostööprojekt, et mina võtsin haavad maha ja põdrad koorisid tüved täielikult ära,” muheles Tiit Kosenkranius.

Kohatist põtrade värske kahjustuse suurenemist eelmise talve lõpul on märkinud RMK metskondade andmete põhjal oma seirearuandes ka keskkonnateabe keskus.

See on siiski paigutine, mitte üldine nähtus – Eestis tervikuna on põdrakahjustuste hulk jäänud vähemaks.

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal ütles, et see, mis on ja jääb, on kahjustusprobleem kaitsealade piiride lähedal.

Kuna kaitsealadel metsa ei uuendata, aga põdrad süüa tahavad, tulevad nad otsima lähedusse noort metsa ja satuvad siis ka inimese istutatud metsa peale.

Ilmar Paal ütles, et nüüd on ka riigimetsas olemas oma katseline ulukiaed, mis ehitatud Lääne-Virumaal 1,5-hektarilise männikultuuri ümber.

Aia ehitamine on kallis töö. Erametsas on võimalik küsida toetust, riigimetsal sellist võimalust ei ole, nii et me endale seda lubada ei saa,” ütles Ilmar Paal.

Nüüd nn katseaeda jälgides olevat aga aia efekt juba näha – põdrad ei pääse männile ligi.

Samas Ilmar Paal rõhutas, et põdra iga söömine kahjustus ei ole, lõppude lõpuks on puud ju põdra toit.