Põdrakütist jahimees kutsub loomakaitsjaid appi
Eestis on jahimeeste hinnangul 13 300 põtra. Arv ületab kriitilise piiri, millest alates on normaalne metsakasvatus häiritud ja metsameeste sõnul ongi põdrakahjustusi palju.
Ei tohi kiirustada
Jahimehed on aga asunud põtrade kaitsele, kuna mõne piirkonna metsakasvatajad nõuavad põtrade arvu kiiret vähendamist.
Olukord on pingul ka uue jahiseaduse tõttu, mis annab maaomanikele suuremaid õigusi jahiasjades kaasa rääkida ja ka ulukikahjustuste eest hüvitist nõuda.
Juba aprillis ütles Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust, et on põtrade pärast mures ning et jahimehed ei peaks kahjutasude sissenõudmise hirmus hakkama suureks paisunud põdraasurkonda mõtlematult vähendama.
Ka Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus on nentinud, et arvukuse vähendamine peaks käima järk-järgult ja mitme aasta vältel.
Kuluaaride teravaimates nurkades on jahimehed hakanud kaitsma põtra ja süüdistama loomade arvukuse vähendamist nõudvaid metsakasvatajaid.
Oma osa saab sõraliste soovituslikke küttimislimiite jagav keskkonnaagentuur.
"Tuhat põtra rohkem lasta on ikka tohutu hulk, see pole enam jaht, vaid tapmine. Erametsaliit on oma nõudmistega liiale läinud," ütles jahimees, kes oma nime avalikustada ei taha.
Avalikult tuli sama mõttega hiljuti Raplamaa lehes välja poliitik-jahimees Tiit Tammsaar, kes kirjutas, kuidas agentuuri soovitused põtrade küttimiseks panevad teda ahastama ja peab viimases hädas loomakaitsjaid appi kutsuma, et koos põdratapmistalgute vastu võidelda.
Oma ütlemise kaunistuseks valis Tammsaar küll maksimaalse küttimiskvoodi, mida agentuur soovitab järgida vaid erandjuhtudel värskete metsakahjustuste piirkonnis.
Neli varianti
Üldse on välja pakutud neli kvoodivarianti, mis kõik on eelmise aasta küttimismahust - 5126 looma - suuremad (terve Eesti kohta 6000, 6500, 7000 või 7500 looma). Järgida soovitab agentuur mõõdukamat esimest või teist varianti.
Agentuur võtab jahimeeste-metsameeste hoogu maha ka jutuga, et põtrade arvukuse kasv ei ole kõikides maakondades ühtmoodi suur.
See võib olla kasvanud Jõgeva-, Lääne-, Rapla-, Tartu-, Valga- ja Viljandimaal, kuid on kahanenud Saare- ja Võrumaal.
Ülejäänud maakondades on põdra arvukus jäänud eelmise aasta tasemele.
Nüüd on Eestis maakondlikud jahindusnõukogud, kus jahimeeste, maaomanike ja riigi esindajad sõraliste ulukite küttimiskvoodid maakonna tasandil kokku lepivad. Juulis arutati nõukogudes just põdrakvooti.
Keskkonnaameti kodulehe järgi, kuhu jahindusnõukogude koosolekute protokollid üles riputatakse, oli esmaspäevase seisuga otsus tehtud kaheksas maakonnas.
Enamasti määrati minimaalseks kvoodiks mõõdukas variant. Suurema on määranud Valgamaa, veidi suurema Läänemaa.
Koosolekuprotokolli pole Rapla-, Harju- ja Järvamaa kohta. Kokkuleppele ei ole jõutud ja läbirääkimised jätkuvad Pärnu-, Viljandi-, Tartumaal, samuti Põlvamaal.
Kõigis neis maakondades võtab otsustamine rohkem aega, kuna käivad vaidlused: maaomanike-metsaomanike pool soovib suuremat küttimist kui jahimehed.
"Meie soov on, et põtrade arv viidaks uuesti normaalsele tasemele. Praegu on tasakaal paigast ära, põdrakahjustused on üliulatuslikud ja näiteks männikultuure ei saa enam rajadagi, kuna põdrad söövad need kohe ära," rääkis Viljandimaa metsamees, jahindusnõukogu liige Olavi Udam.
"Erametsaliidu esindajad soovisid suuremat küttimiskvooti kui keskkonnaagentuuri soovitatud maksimum ja sellega ei olnud jahimehed nõus," kommenteeris põdrarohke Pärnumaa arutelu Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht, jahindusnõukogu liige Eero Nõmm, kelle sõnul jahimehed eelistaks ülemaakonnalise suure kvoodi asemel tegutsemist väiksemate piirkondade kaupa ehk sekkumist seal, kus on tegelikud metsakahjud.
Eriarvamustel olemises ei näe Eero Nõmm katastroofi, vaid usub, et läbirääkimistega jõutakse enne põdrajahiaega konsensuseni.
