Põhiliselt käivad Eestis jahil soomlased

Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil käis eelmisel aastal meil jahil 2231 välismaalast 26 riigist.

Kõige rohkem, 1675 oli siinmail liikumas Soome jahimehi. Suure arvu taga on ka see, et Soome jahiühendustel on Eesti jahiühendustega sõprussuhteid, mis tähendab vastastikust külas käimist.

Rohkem jahimehi käis mullu Eestis jahti pidamas veel Itaaliast (206), Rootsist (87), Saksamaalt (52) ja Norrast (51), järgnesid Taani (34), Läti (30), Hispaania (20), Prantsusmaa (17).

Alla kümne jahimehe tuli Eestisse jahti pidama Inglismaalt ja Venemaalt (mõlemast 8), Belgiast (6), Ukrainast (5), Austriast ja Leedust (mõlemast 4), Šveitsist, Hollandist ja Islandilt (igast 3), Lõuna-Aafrika Vabariigist, Slovakkiast ja Poolast (igast 2), Argentinast, Rumeeniast, Tšehhist ja Türgist (igast 1).

Jahiseaduse muutmise suurte pingete varju on jäänud, et peale muu vaidleb Eesti Jahimeeste Selts selle vastu, et uue jahiseadusega on plaan kaotada välisriigi kodaniku ajutise jahitunnistuse nõue.

See tunnistus näitab, kes ja mis piirkonda Eestisse jahile on saabunud.

“Kui sellist tunnistust uus seadus enam ei nõua, kaob ka ülevaade, kes, millisest riigist ja millal Eesti metsades jahirelvaga relvastatult viibib. See on aga üks suuremaid turvariske,” nendib jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump.