Põldude kulud ja kasum

Suurima arvestusliku kasumi andis ka seekord raps, millele järgnesid oder ja nisu. Nagu eelmistelgi aastatel, on pingerea eesotsas tootjad, kellel oli suurem saagikus.

Põlluraamatus puuduvad andmed mitmete kohalike tootmistingimuste kohta, nt kasutatud agregaatide suurus, künni sügavus, sõnnik ja veokaugus. Tootmisvahendite müüjad ja saagi kokkuostjad, samuti tootjad ei taha avalikustada ka nende omavahelisi kokkuleppehindu. Seetõttu on võistluspõllu kulude arvutust lihtsustatud ja müügil-ostul kasutatud vabaturu hindu, põllutööde (kündmine, pritsimine, kombainkoristus jne) maksumus on aga arvutatud algoritmide abil keskmise maksumuse alusel.

Ülaltoodud põhjustel on arvutusena saadud kulude suurus ja kasum ligikaudne, kuid võimaldab siiski võistluspõlde omavahel võrrelda. Selleks et eristada tulemusi konkreetse võistluspõllu tegelikust kasumist (mille puhul on arvestatud tootmistingimusi, kokkuleppehindu, makse, toetusi jne), nimetame siin arvutatud kasumit võistluspõllu arvestuslikuks kasumiks.