Mets puutub igale eestlasele külge, läheb hinge, läheb korda. Eesti mets on hooti nagu fosforiidimaardla, mida keegi puutuda ei tohi.

 Kes kelle politiseeris?

Nüüd on keskkonnaministeeriumi nõunik Tõnu Traks löönud kuluaarides üles nii-öelda mineviku tolmupilve, mis on metsandusele selles mõttes ohtlik, et kinnistab veelgi poliitilisi silte.

Seda on ta suutnud oma kirjutisega 12. juuni Maalehes. Näiteks oli seal kirjeldatud minevikuolukorda, kus metsamehed moodustasid Metsaerakonna, kes ei tahtnud praeguste rahvaliitlastega ühineda, mispeale Villu Reiljan kättemaksuks pooled metskonnad kaotas ja 3000 inimest vallandas.

Kuluaarid tuletavad reformierakondlasest Traksile meelde, et nn suurte ümberkorralduste ajal, kui oli esimene suur metskondade likvideerimine, metsavahi ametikoha kaotamine jne, oli Reiljani kõrval Eesti metsanduse üks kõvemaid juhtfiguure, hilisem RMK peadirektor Andres Onemar, kes on reformierakondlane.

Samuti meenutatakse, et tol ajal töötas Onemariga koos Aigar Kallas ja Reiljaniga koos Andres Talijärv, mõlemad metskondade toonase ja praegusegi likvideerimise pooldajad.

Ka viimastel kuudel niigi palju materdada saanud RMK metsaülemad ei ole Reiljani ajal ära politiseeritud, nagu Traks väidab. Praegu ametis olevast 62 metsaülemast vaid 8 on seotud erakondadega - viis rahvaliitlast, kaks reformikat ja üks IRLi mees.

Must ja valge minister

Üsna palju irooniat on Tõnu Traksi kirjutise ümber seoses väitega, nagu oleks just Reformierakond Eestis üüratu üleraie lõpetanud ehk nagu oleks see keskkonnaminister Heiki Kranichi teisest ametiaastast hakanud kahanema, jäädes esialgu püsima stabiilsena 6-7 miljoni tihumeetri vahele.

Endine RMK juhatuse esimees Ülo Viilup riputas era-metsaportaali statistilise metsainventuuri andmed, mille järgi oli Kranichi teisel ministriksoleku aastal ehk aastal 2000 Eesti raiemahuks 12,7 miljonit tihumeetrit, mis on aegade suurim kogus.

Jääb mulje, et kes materdamise all on (praegu Reiljan), see igast küljest veel vopse juurde saagu, aga kaugemalt vaadates on ühed mustad mõlemad.

Kui kaugemalt vaadata, ongi keskkonnaministeerium olnud kogu aeg poliitikute tallata. Ei eristu, kes on olnud "mustem", kes "valgem" minister, kuigi käitumisviisid on erinenud. Ministeeriumis endas olid ühtviisi Reiljani ajal soositud rahvaliitlased ja Kranichi ajal reformierakondlased.

Kui Reiljan teist korda ministriks sai, tuli nii mõnelgi reformierakondlasel (kaasa arvatud Traks) ametipostilt taanduda, ja nüüd, kui ministritoolis on reformierakondlane Jaanus Tamkivi, on keskkonnaministeeriumi juhtkond taas suurelt jaolt reformierakonnastunud.

Lähiajaloolisi võrdlusi on võimalik tuua nii- ja teistsuguseid. Näiteks: RMK nõukogus on praegu üheksast inimesest viis reformierakondlast ja ei ühtegi rahvaliitlast.

Reiljani-aegses nõukogus, mis 2003. aasta lõpus ka tookordse peadirektori Aigar Kallase lahti tegi, oli üheksast kaks rahvaliitlast ja üks reformierakondlanegi.

 Kogu aur

Kui Eesti inimeste aur, mis praegu poliitilistele võitlustele kulub, läheks elu edendamisele, siis riik õitseks.

Meil on palju tarku metsaasjatundjaid. Kui elu käiks nii, et räägitakse asjast, mitte asjast ümber selle nurga, et oot, sa pole õiges erakonnas, võiksime olla tuleviku suhtes palju kindlamad.

Praegu võib kahjuks ainult ennustada, et kui võimule saab praegune opositsioon, hakkab keskkonna- ja metsandusvaldkonna loputamine teisest servast.

Mingis mõttes on poliitika mäng ja las mängurid mängivad, kui see päris elu ei sega. Kahjuks praegu vist segab.

Kõikide erakondade lubadusest vabastada kõik füüsilisest isikust metsaomanikud puidumüügi tulumaksust pole enam kippu ega kõppu.

Looduskaitsemaade vahetus, mis mullu novembris valitsuse jutu peale peatati, pole liikunud ei ühes ega teises suunas.

Siiani puudub jahinduse arengukava, mis pidi valmima 2007. a lõpuks ja panema aluse korrale, et metsale tekitatud ulukikahjustused metsaomanikele kompenseeritakse.

Kauaoodatud Natura metsade hüvitise taotlemine jõudis küll lõpuks pärale, aga alade nähtavad piirid, mis on hüvitise saamise tingimus, ent mille määramisega pole hakkama saanud keskkonnaministeerium, tuleb maaomanikel endil katse ja eksituse meetodil looduses üles otsida. Jne.

 Metsaleht