Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri

                     
Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri
Soome hülgekoer. Foto: Tanja Konttinen

Soomes tegeletakse põlise hülgekoera päästmisega juba mõnda aega. Ka eesti põliste loomade huvilised on asunud jälgi ajama – ehk on siingi rannikualadel alles veel mõne omal ajal meestega koos hülgeid küttinud koera järeltulijad.

„Soome viimased hülgekoerad leiti Seiskari saarelt. Ka Ruhnu saarel oli veel 10 aastat tagasi selline koer olemas,“ kirjutab Pandivere pärandkulutuuri kodulehel MTÜ Maadjas eestvedaja Annika Michelson.

„Kui Virumaa rannikul või saartel veel elab sellised koeri ja inimesed teavad, et koer põlvneb hülgeküttimiskoerast, siis andke mulle neist e-kirja teel (annika.michelson[at]gmail.com) teada,“ palub Annika Michelson.

Koeri, keda vanasti hüljeste küttimiseks kasutati, oli kahesuguseid. Soome lahe saarte hülgekoerad olid valdavalt tumedad, mustad valgete laikudega, pigem lühi- kui pikakarvalised. Nad ei haukunud, vaid näitasid jahimeestele jääs kätte kohti, kus olid hüljeste hingamisaugud.

Eesti Lääneranniku ja Soome läänesaarestiku hülgekoerad olid heledamad või valged ja haukusid. Soome hülgekoeri uurinud Juha Rosenqvisti arvates võis tegemist olla laplaste juurest pärit koertega, kuna laplased käisid Soome läänerannikul hülgeid küttimas. Ka Botnia lahe äärsed hülgekoerad olid valge karvaga.

Eesti Rahva Muuseumi andmetel kasutati hüljeste püügil erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid Eestis olid rannarootslased Ruhnus, aga ka Kihnu, Vormsi ja põhjaranniku elanikud.

Kuigi hülgekoerad pole Soomes tõuna ega põlise koerana tunnustatud, on seal loodud hülgekoerte ühing - Seiskarinkoirakerho ry. Ühingu taotleb hülgekoera tunnustamist põliseks koeraks.

Hülgekoertest tehtud fotosid saab vaadata Soome seiskarinkoeraühingu ja Pandivere pärandkultuuri kodulehelt.

Praegu on hülgepüük Eestis küll keelatud, kuid põlise hülgekoera abi saaks kasutada näiteks loodusfotograafid. „Hea abikoera ja kannatliku meele abil õnnestub  ilusa pildi saamine ehk kergemini,“ sõnab Michelson.

MTÜ Maadjas loodi 2010. aastal, selle eesmärgiks on nii üldlevinud kui kadumisohus põliste taimede ja koduloomade uurimine ja nende kohta andmete kogumine, samuti nende püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamine.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
Pauli talu perenaine Ljudmila Avvo Kolkjast teeb müügiks sibulapärgi ja -vanikuid.
“Saak oli keskmine, nagu mullugi,” ütles Kolkjas traditsioonilistel kõrgetel peenardel sibulaid kasvatav Konstantin Avvo.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
„Nüüd peame lehmapidamise hädamüügiga lõpetama,“ räägib OÜ Kuustemäe juhataja Tarmo Kokk. Pildil koos poeg Hindreko ja õde Karin Sepaga.
Võrumaa noored talunikud tegid järsu kannapöörde ning saadavad oma 200pealise piimakarja Läti ja Poola tapamajja. Üle Eesti võib tapale jõuda veel 5000 lehma ja piimatootmise lõpetada kuni poolsada tootjat.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas  Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
Unipiha algkooli esimesse klassi läks kuus poissi. Alumine rida – Joosep Kroon, Janor Rosumovski, Andreas Parol, Tristian Klimbek; ülemine rida – Ralf Plumer, direktor Eha Jakobson ja Aleks Aavik.
“Kes tahtis kooli tulla?” küsib Tartumaal Pangodi järve ääres asuva Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson esimesel septembril. Tõuseb kätemeri.
TÜ Puidumüügikeskus
TÜ Eesti Puidumüügikeskuse juhatuse liige Taavi Raadik (vasakul) ja tegevjuht Einar Rannula metsaomanikele kuigi paljulubavaid progoose ei esita - puiduturu tulevik pole kuigi helge.
Üleilmselt valitsev toorainehindade kukkumine on viinud selleni, et ka Eestimaalt raiutud puidule on üha keerulisem turgu leida – nõudlus on kehva ja hind on niru.
Eliitkool 29 lapsele vanas mõisas
3. september 2015 11:26
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Eva-Liisa Kaivo saatis esimesse klassi oma vanima poja Pauli ja loodab, et nii tema tütar Miina kui ka pisipoeg Jakob saavad siin oma haridusteed alustada.
Tänapäeval pole Harmi kooli esimene klass, kus käib kuus last, enam väike, vaid üsna tavaline väikese maakooli klass.
ÕPETUS KOOS FOTODEGA: Suvelõpusall (1)
3. september 2015 05:15
Sall on just parasjagu sellise suurusega, et ulatub paar korda lahedalt ümber kaela.
Sall on just parasjagu sellise suurusega, et ulatub paar korda lahedalt ümber kaela.
Suvelõpp peidab endas saladusi ja eks ole ju sumedad õhtud paljude lemmikuks. Nende nautimiseks tasuks valmistada lihtne sall.