Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri

                     
Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri
Soome hülgekoer. Foto: Tanja Konttinen

Soomes tegeletakse põlise hülgekoera päästmisega juba mõnda aega. Ka eesti põliste loomade huvilised on asunud jälgi ajama – ehk on siingi rannikualadel alles veel mõne omal ajal meestega koos hülgeid küttinud koera järeltulijad.

„Soome viimased hülgekoerad leiti Seiskari saarelt. Ka Ruhnu saarel oli veel 10 aastat tagasi selline koer olemas,“ kirjutab Pandivere pärandkulutuuri kodulehel MTÜ Maadjas eestvedaja Annika Michelson.

„Kui Virumaa rannikul või saartel veel elab sellised koeri ja inimesed teavad, et koer põlvneb hülgeküttimiskoerast, siis andke mulle neist e-kirja teel (annika.michelson[at]gmail.com) teada,“ palub Annika Michelson.

Koeri, keda vanasti hüljeste küttimiseks kasutati, oli kahesuguseid. Soome lahe saarte hülgekoerad olid valdavalt tumedad, mustad valgete laikudega, pigem lühi- kui pikakarvalised. Nad ei haukunud, vaid näitasid jahimeestele jääs kätte kohti, kus olid hüljeste hingamisaugud.

Eesti Lääneranniku ja Soome läänesaarestiku hülgekoerad olid heledamad või valged ja haukusid. Soome hülgekoeri uurinud Juha Rosenqvisti arvates võis tegemist olla laplaste juurest pärit koertega, kuna laplased käisid Soome läänerannikul hülgeid küttimas. Ka Botnia lahe äärsed hülgekoerad olid valge karvaga.

Eesti Rahva Muuseumi andmetel kasutati hüljeste püügil erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid Eestis olid rannarootslased Ruhnus, aga ka Kihnu, Vormsi ja põhjaranniku elanikud.

Kuigi hülgekoerad pole Soomes tõuna ega põlise koerana tunnustatud, on seal loodud hülgekoerte ühing - Seiskarinkoirakerho ry. Ühingu taotleb hülgekoera tunnustamist põliseks koeraks.

Hülgekoertest tehtud fotosid saab vaadata Soome seiskarinkoeraühingu ja Pandivere pärandkultuuri kodulehelt.

Praegu on hülgepüük Eestis küll keelatud, kuid põlise hülgekoera abi saaks kasutada näiteks loodusfotograafid. „Hea abikoera ja kannatliku meele abil õnnestub  ilusa pildi saamine ehk kergemini,“ sõnab Michelson.

MTÜ Maadjas loodi 2010. aastal, selle eesmärgiks on nii üldlevinud kui kadumisohus põliste taimede ja koduloomade uurimine ja nende kohta andmete kogumine, samuti nende püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamine.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Minister Kruuse: Rey seakasvatuse juhtum sunnib seadust muutma
„Kuna selline juhtum on Eestis esmakordne ning seetõttu puudub sellekohane praktika, siis tõesti kaalume osaühing Rey Seakasvatuse juhtumi valguses seaduse muutmist,“ ütles Kruuse.
Maaeluminister Urmas Kruuse vastas täna Riigikogu liikmete Vabaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele Kehtna vallale pandud kohustuse kohta pidada sigu.
“Eterniit” tuleb ladinakeelsest sõnast aeternum, mis tähendab “igavene”, ja asbestikiud jäävad samuti kopsu igaveseks.
“Eterniit” tuleb ladinakeelsest sõnast aeternum, mis tähendab “igavene”, ja asbestikiud jäävad samuti kopsu igaveseks.
Kuna ees ootab suur eterniitkatuste ümbervahetamise laine, on vaja teada ohtusid, mida kätkeb endas eterniidi käsitsemine. Seni on jõudnud asbesti käitlusse liiga vähe.
Töölepingu seadusest ei tulene konkreetset keeldu asuda lapsehoolduspuhkuse ajal tööle teise tööandja juurde.
Töölepingu seadusest ei tulene konkreetset keeldu asuda lapsehoolduspuhkuse ajal tööle teise tööandja juurde.
Lugeja küsib: Kas võin lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal asuda tööle teise tööandja juurde?
Rekordimees majandab piiri peal
26. aprill 2015 09:58
Tänavuse viljelusvõistluse esimene registreeruja Karl Åberg sai seekord mahti ka Maamessile minna. Tavaliselt käib messi ajal kibe külvitöö.
Tänavuse viljelusvõistluse esimene registreeruja Karl Åberg sai seekord mahti ka Maamessile minna. Tavaliselt käib messi ajal kibe külvitöö.
Läinud aastal Soome kõigi aegade suurima nisusaagi saanud soomlane registreeris end ammu enne teisi
meie viljelusvõistlusel osalejaks.
Maalehe koduveinikonkurss 2015
Maalehe koduveinikonkurss 2015 - žürii degusteerib
Tiina Kuuler räägib konkursist
Liisi Kont ja Karl-Matteus Nemliher
Liisi Kont ja Karl-Matteus Nemliher Räpina aianduskoolist võitsid Maamessil toimunud võistluse “Noor aednik 2015”.
Aednikukutse on nii populaarne, et igal aastal jääb hulk soovijaid kutsekooli ukse taha.