Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri

                     
Põliste loomade austajad otsivad hülgekoeri
Soome hülgekoer. Foto: Tanja Konttinen

Soomes tegeletakse põlise hülgekoera päästmisega juba mõnda aega. Ka eesti põliste loomade huvilised on asunud jälgi ajama – ehk on siingi rannikualadel alles veel mõne omal ajal meestega koos hülgeid küttinud koera järeltulijad.

„Soome viimased hülgekoerad leiti Seiskari saarelt. Ka Ruhnu saarel oli veel 10 aastat tagasi selline koer olemas,“ kirjutab Pandivere pärandkulutuuri kodulehel MTÜ Maadjas eestvedaja Annika Michelson.

„Kui Virumaa rannikul või saartel veel elab sellised koeri ja inimesed teavad, et koer põlvneb hülgeküttimiskoerast, siis andke mulle neist e-kirja teel (annika.michelson[at]gmail.com) teada,“ palub Annika Michelson.

Koeri, keda vanasti hüljeste küttimiseks kasutati, oli kahesuguseid. Soome lahe saarte hülgekoerad olid valdavalt tumedad, mustad valgete laikudega, pigem lühi- kui pikakarvalised. Nad ei haukunud, vaid näitasid jahimeestele jääs kätte kohti, kus olid hüljeste hingamisaugud.

Eesti Lääneranniku ja Soome läänesaarestiku hülgekoerad olid heledamad või valged ja haukusid. Soome hülgekoeri uurinud Juha Rosenqvisti arvates võis tegemist olla laplaste juurest pärit koertega, kuna laplased käisid Soome läänerannikul hülgeid küttimas. Ka Botnia lahe äärsed hülgekoerad olid valge karvaga.

Eesti Rahva Muuseumi andmetel kasutati hüljeste püügil erilisi hülgekoeri, kes lõhna järgi hülged jää peal üles leidsid. Kõige agaramad hülgekütid Eestis olid rannarootslased Ruhnus, aga ka Kihnu, Vormsi ja põhjaranniku elanikud.

Kuigi hülgekoerad pole Soomes tõuna ega põlise koerana tunnustatud, on seal loodud hülgekoerte ühing - Seiskarinkoirakerho ry. Ühingu taotleb hülgekoera tunnustamist põliseks koeraks.

Hülgekoertest tehtud fotosid saab vaadata Soome seiskarinkoeraühingu ja Pandivere pärandkultuuri kodulehelt.

Praegu on hülgepüük Eestis küll keelatud, kuid põlise hülgekoera abi saaks kasutada näiteks loodusfotograafid. „Hea abikoera ja kannatliku meele abil õnnestub  ilusa pildi saamine ehk kergemini,“ sõnab Michelson.

MTÜ Maadjas loodi 2010. aastal, selle eesmärgiks on nii üldlevinud kui kadumisohus põliste taimede ja koduloomade uurimine ja nende kohta andmete kogumine, samuti nende püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamine.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Maaomanikud läksid viimases hädas valitsusjuhi jutule
Kõige enam on maaomanikud hädas Eleringi kõrgepingeliinidega, sest nende keelu- ja kaitsetsoon on palju ul atuslikum kui madalpingeliinide puhul. Ka kohtuasi käib Eleringiga.
Kümne aasta jagu aega on merre voolanud, kuid valitsusasutused ei suuda või ei taha midagi ette võtta, et maaomanikud saaksid majandustegevust välistavate liinialuste maade eest õiglast tasu.
Lurichi sündimise ootuses Maalehe maadlusturniir juba eeloleval nädalavahetusel! (2)
30. jaanuar 2015 17:42
Lurichi sündimise ootuses
Andris Pentile võtet näitav treener Lembit Kalter näeb maadluspoiste edu alusena usinat harjutamist, aga ka lapsevanemate ning omavalitsuse toetust.
Soov teistest tugevamaks saada ja maailmas silma paista pole Georg Lurichi sünnikohas Väike-Maarjas vaibunud ning saab enne Maalehe maadlusturniiri aina hoogu juurde.
Vereülekande saanud merikotkas paraneb jõudsalt
Kui merikotkas ravile saabus, kaalus ta vaevalt 2,9 kilo, ent pärast elupäästvat vereülekannet ja paarinädalast kosumist on ta juba tublisti juurde võtnud.
Paari nädala eest tehti Eestis esimest korda vereülekanne merikotkale.
Pelletikütte turg Eestis kasvab koos elatustasemega
Praegu kasutatakse meil katlamajades peamiselt hakkpuitu, mis pelletist märksa soodsam. Nii ka Kose uues katlamajas. Küll aga saab hakkekatla kiiresti pelletile ümber kohandada.
Võrumaal avab peatselt uksed Baltimaade moodsaim pelletitehas OÜ Osula Graanul. Ettevõtte esindajad usuvad, et pelletitootmine Eestis on kindlasti tõusujoonel ning kasvab koos elatustasemega.
Osa linde jäi loendusele tulemata
Siidisabad, kes peale ilusa välimuse rõõmustavad inimesi ka oma kauni viristava-vilistava lauluga, jõudsid tänavu Eestisse just talvise aialinnuvaatluse ajaks.
See, et linnud pehme talve tõttu pole massiliselt aedadesse toidulaudade juurde koondunud, oli tänavuse aialinnuvaatluse üks põhitunnuseid.
Eesti lihaloomade turu määravad usupühad
Sireli talu peremees lambakasvataja Tiit Kaivo hindab Eesti lammaste kvaliteeti ebaühtlaseks. Oma talus püüab ta seda viga mitte teha.
Elusveiste väljaveo statistika tõi üllatuse: kõige rohkem veiseid viidi Hollandisse, mille osatähtsus oli ligi 90 protsenti.