Polli areneb kompetentsikeskuseks
Polli Aiandusuuringute Keskus on Eestis laialt tuntud teadusasutus, kust maainimesed ja suvilaomanikud aastaid oma aedadesse istikuid soetanud.
Viimastel aastatel on jõudnud turule ka Polli õunad, marjad ja mahlad ning kui kõik kulgeb plaanipäraselt, leiab juba mõne aasta pärast ärakasutamist ka kõik see, mis õunte ja marjade töötlemisel seni üle on jäänud.
“Eelmise etapiga said lahendatud õunte, astelpaljumarjade ja sõstarde esmase töötlemisega seotud probleemid, aga nendest viljadest jääb palju väärtuslikku üle – kestad ja seemned – milles peitub tegelikult vilja kõige väärtuslikum osa,” selgitab Polli Aiandusuuringute Keskuse juhataja Ave Kikas. “Nendest annab teha ekstrakte ja õlisid, mida saab kasutada paljudes toidulistes ja mittetoidulistes toodetes.”
Kikase sõnul on Eestis mitmeid ettevõtteid, kus pressitakse mahla, aga ka selliseid, mille tootmises saaks kasutada ka n-ö jääkprodukte. Seetõttu on taimse materjali täielik väärindamine mõistlik ja kasulik ettevõtmine.
Loodavas kompetentsikeskuses on ühendatud tootearendus, tehnoloogia ja analüüsi pool ning kõik see annab ettevõtjatele võimaluse leida kohapeal endale sobiv tootmisviis ja -tehnoloogia. Keskusesse tulevad pilootseadmed, mille abil saavad ettevõtjad katsetada tootmist väiksemate partiidena.
Hiired söövad seemneid
“Alustame sõstra ja õunaga, aga Eesti on taimse materjali poolest väga rikas,” selgitab Kikas juba mitu aastat küpsenud mõtet. “Tootearenduskeskus on koht, kus väikeettevõtjad saavad esimesed katsetused ära teha ja seejärel turgu testida, kas tasub edasi teha ja milliseid seadmeid endale soetada. Turg loodus- ja tervisetoodetele on praegu olemas.”
Eesti Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi vanemteadur Toivo Univer toob näite: “Meie sööme ära õuna pehme osa, aga hiired söövad ainult seemneid. Nad oskavad väärtuslikuma osa üles leida. Hea, kui ka inimesed suudaksid ära kasutada kõik, mida toodavad.”
Tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse rajamisse on kaasatud Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Tartu Biotehnoloogia Park ja veel teadusasutusi eri riikidest, samuti kohalik omavalitsus, Tööandjate Keskliit ning koostööpartnerina 13 ettevõtet.
Tänavu kevadel otsustas Ettevõtmise Arendamise Sihtasutus rahastada loodavat kompetentsikeskust 3,14 miljonui euroga. Projekti kogumaksumus on 3,76 miljonit eurot. 1535 ruutmeetrit hõlmava asutuse ehituslik osa peaks valmima 2012. aastaks.
Hapnikupuudus aitab
Mõne aasta eest otsustati aiandusuuringute keskuse algatusel rajada Pollisse tootearenduskeskus, kus saavad ettevõtjad lihtsamaid tooteid valmistada. Töötlemise ja turustamise valdkonnas asuti koostööle Läti Pure aiandusuuringute keskuse ja aiandusettevõtetega.
“Kui meile tuuakse suve keskel õunu välismaalt, siis need on eelmise aasta saak,” räägib Toivo Univer, ulatades ajakirjanikule doktor Kalju Kase Pollis aretatud õuna ‘Krista’, mis on säilitanud hea väljanägemise praeguseni. “Oleme katsetega tõestanud, et Eesti sordid säilivad järgmise õitsemiseni.”
Polli hoidlas säilitatakse õunu reguleeritud gaasikeskkonnas, kus on vähendatud hapniku ja suurendatud lämmastiku hulka ning kus organismi hingamine peaaegu et seiskub.
Inimene kaotab sellistes tingimustes teadvuse, kuid vilja puhul peatub vananemine.
