Põllu seisundit saab jälgida nii maa alt kui õhust
Uued, GPSi või arvuti juhitavad seadmed, mida kasutatakse põllul, aitavad väetada või kahjureid tõrjuda vastavalt taime vajadustele.
Esimene samm on taime, umbrohu või mulla seisundi täpne hindamine.
Andur mulda, traktoriga peale
Taimede seisundi hindamine õhust aero- või satelliidifotode alusel või põllul asuvate andurite abil pole iseenesest uus, ent mõlema tehnoloogia täiustumisega tekivad avatud maailmavaate ning rahakotiga kasvatajatele paremad võimalused.
Väetise kokkuhoiuks tuleb teha ühelt põllult mitu mullaproovi. Kui põllumajanduses liigub vähe raha, pole mõtet väetada n-ö igaks juhuks. Samas pole külvieelsed analüüsid seni andnud taime kasvuaegsete vajaduste hindamiseks täpset alust, kuna ainuüksi ilmastik võib väga palju mõjutada väetiste kadusid ning omastatavust. Kõige täpsemad on tulemused pärast koristust, ent siis ei saa enam muutusi teha. Seega on tähtis jälgida ning hinnata taimiku seisundit kasvuperioodi jooksul, mil lämmastikupuudus on nähtav nii kasvukiiruse kui ka taime värvuse järgi.
Selleks annavad võimaluse juhtmevabad mullaandurid. Olemas on mulla niiskust määravad andurid, ent varsti loodetakse jõuda ka mulla temperatuuri ja toitainetesisalduse määramiseni. Praegu proovitakse luua väikesi andureid, mis töötaksid täielikult mulla all, nii et põllumees saab samal ajal põllul kõiki töid teha.
Andurid annaksid põllumeestele ning teadlastele infot, kuidas vesi põllul liigub ning kuidas ringlevad mullas süsinik ja lämmastik. Põllumees saaks nende abil arvestada põllu toitainete- ja veevarusid ning seeläbi saagikust ja kasumeid suurendada. Samuti väheneks surve keskkonnale.
700 krooni kokkuhoidu
Mullu lõi firma GreenSeeker liikumise ajal toimiva anduri. Seade kinnitatakse põllul liikudes masina külge või hoitakse käes ja see annab infot taime üldise elujõu kohta.
Ameerika suurim mullaproovide võtmise teenust pakkuv ettevõte Midwest Independent Soil Samplers kasutas eelmisel aastal uut arvutiprogrammi Crop Assure kasvu algperioodil toitainete vaeguses kannatanud põlluosade turgutamiseks ning jäi tulemustega rahule. Hollandi Scientificu põldkatsete tulemused CropCircle'i programmiga nisu- ja odrapõldudel Euroopas näitasid ligikaudu 700kroonist kokkuhoidu hektarilt.
Põlluanduritel põhinevate tehnoloogiate puhul on vaja, et kasvataja külvaks igale põllule kalibreerimiseks ühe riba, kus on lämmastikuvajadus kindlasti rahuldatud. See võimaldab teada saada oma põllu tegelikku potentsiaali igal kasvuaastal.
Kui esialgu seostati täppisviljelusega vaid põllu osade eripära arvestamist, siis terviklik lähenemine peaks hõlmama ka põllutööde õiget aega. Täppisviljeluse uuemad programmid on võimelised ise andmeid analüüsima ja tegema automaatselt otsuseid.
Vanad väetamistavad on takistanud uute tehnoloogiate laiemat kasutamist, kuna viljakasvatajad ei soovi põlluosadel kasutada normist suuremaid lämmastikukoguseid. Kasvataja peab muretsema, et taimik ei oleks väetamise hetkeks liialt kõrgeks kasvanud, või vihmane ilm ei viiks lämmastikku sügavamale mulda.
Sellele vaatamata on need tehnoloogiad juba mitmes ettevõttes kasutusel ning asjatundjate hinnangul on nende kasutuselevõtt tulevikus vältimatu.