Põlluääred umbrohus: tohib niita või ei?
“Ma pole niitnud siiani,” ütleb Teet Kallakmaa Metstaguse Agrost ja lubab põlluäärsed rohumaaribad üle käia koos viljakoristusega.
“Nõuetes vist on kirjas, et neid tohib üks kord niita, aga mis aja jooksul?” ei mäleta täpselt ka Sadala Agro juht Ahti Kalde. Sadalas niideti kaitseribad üle nii, nagu näeb ette rohumaade hooldamise kohustus, enne 31. juulit.
“Meie taluliidu juht teadis, et see nõue annulleeriti,” jagab oma infot Järvamaa teraviljakasvataja Ants Tambla. “Mina käisin siis teistel talumeestel neid ribasid üle külvamas.”
Segadust kui palju!
“Mina ei ole niitnud, sest minu meelest neid ei tohi niita,” ütleb Väätsa valla talupidaja Väino Valdur, kellel on kaitseribad kahe põllu ääres. “Põllu äärde veel üht umbrohuriba tekitades tootsin endale lehetäisid ja kapsausse juurde, kes sealt rapsi peale roomasid ja rapsi lehed nahka panid.”
Rohumaaribade eesmärk oli tõepoolest kaitsta putukate pesapaiku. Paraku kuuluvad ka lehetäid putukate hulka…
“See riba ei täida eriti oma eesmärki,” kinnitab Ahti Kalde. “Meil on Eestis nii liigendatud maastik, et põlluäärsed ribad linnukeste ja kimalaste hulka ei muuda.”
OÜ Voore Farm agronoom Margus Lepp ütleb, et on päris kole, kui umbrohi põllu servades kasvab. Selleks et neid teeääri niita, on vaja spetsiaalset niidukit, tavalise suure ja põllu sileduse suhtes nõudliku niidukiga seda tööd tegema ei lähe.
Lepa teada ei tohi järgmisest aastast põlluäärseid rohumaaribasid niita enne 10. juulit.
“Kui neid kaitseribasid ei või niita enne 10. juulit, tekitab see probleeme seemnepõldudel, kuna ribadelt levivad põllule tuulekaer ja umbrohud. Kuidas me sellisel juhul suudame tuulekaeraga võidelda tootmispõllul?”
Probleem tekib ka siis, kui kimalaste kaitseks saab kasutada tee juurde kuuluvat piisavalt laia rohuriba. Teede omanikul — teedevalitsusel, vallal või mittepõllumehest teevaldajal — ju keskkonnakohustust pole. Nemad niidavad teeservad ära nii, nagu neile sobib ega pea ootama selleks 10. juulini. Seda nad teha ei tohikski, sest kõrge teeäärne umbrohi halvendab nähtavust ja suurendab liiklusõnnetuste ohtu.
Põllumees võttis kohustuse vabatahtlikult
“Tegu ei ole nõudega kõigile, vaid keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ühe nõudega,” meenutab maaharijatele põllumajandusministeeriumi keskkonna büroo juhataja Katrin Rannik. “Seega peavad nõuet täitma vaid need põllumehed, kes taotlesid keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja võtsid vabatahtlikult kohustuse kõiki nõudeid täita.”
KSMi toetuse saamise nõue on, et juhul kui rohumaariba peab määruse kohaselt põlluservas olema, peab see olema kahe kuni viie meetri laiune.
Rannik selgitab, et hooldamise nõuded tulenevad peamiselt põllumajandusministri 17. veebruari 2010 määrusest ning võivad olla eri põldude puhul erinevad.
Kui ribale taotletakse KSMi toetust, peab riba niitma, niite koristama või hekseldama vähemalt üks kord 20. augustiks. Kui ribale ei taotleta KSMi toetust, aga taotletakse teisi toetusi, peab ribal niitmise nõue olema täidetud 31. juuliks.
Kui ribale toetust ei taotleta, peab määruse nõuete kohaselt vältima teeäärse riba võsastumist.
Kui rohumaariba asub põllumassiivide registris oleval maal, saab kõiki pindalatoetusi.
“Kui rohumaariba või muu maastikuelement puudub, tuli see rajada hiljemalt käesoleva aasta 15. juuniks. Sellisel juhul tuli rohumaariba rajada mitmeliigilisena, kokku vähemalt kolm liiki,” juhendab Rannik.
”Rohumaaribal ei ole soovitatav kasutada väetist ja taimekaitsevahendeid. Kui taotleja jätab põllumaa serva sööti, on soovitatav rohuriba esimesel ja teisel aastal enne 20. augustit vähemalt kaks korda niita.”
Kohustuseperioodi jooksul rajatud riba ei tohi hävitada, see tähendab, et vahemalt toetuse kohustuseperioodi jooksul ei tohiks riba üles harida.
“Kui maastik on mitmekesine ning kompensatsioonialadega, kus tolmeldajad saavad elada ja koguda toitu sel ajal, kui seda põllult ei saa, vähendab see põllumajandustootmisest tekkivaid mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele,” väidab Katrin Rannik.
Mida nendega teha?
- Suurte põldude äärde tuli rohumaaribad rajada tänavu 15. juuniks.
- Rohumaariba põlluservas peab olema kahe kuni viie meetri laiune.
- Kui ribale taotletakse KSMi toetust, peab riba niitma, niite koristama või hekseldama üks kord aastas 20. augustiks.
- Kui ribale ei taotleta KSMi toetust, aga taotletakse teisi toetusi, peab riba ära niitma 31. juuliks. Kui ribale üldse toetusi ei taotleta, peab vältima teeäärse riba võsastumist.
- Rajamise aastal ja järgneval aastal on soovitatav rohumaariba niita vähemalt kaks korda enne 20. augustit.
Allikas: põllumajandusministri 17. veebruari 2010 määrus nr 11 “Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused…”
