Põllul pesitseb rohkem kui 40 linnuliiki
Viis sagedasemat pesitsevat linnuliiki olid põldlõoke, kadakatäks, pruunselg-põõsalind, talvike ja metskiur.
Sagedasematest liikidest oli eelmise kahe aasta uuringutega võrreldes tänavu tugevamalt esindatud kadakatäks ja metskiur, nõrgemalt talvike ja kiivitaja ning enam-vähem samal tasemel olid põldlõoke, pruunselgpõõsalind ja metsvint.
Kogu seirevalimis kahanes aga nii pesitsevate paaride kui ka liikide arv, kusjuures liikide osas langes see kolme aasta madalaimale tasemele.
Ka toitumas käivate liikide ja isendite arvu puhul oli 2008. aasta eelmisest kehvem, kuid muutused olid väiksemad.
Kahanev on ka kogu vaadeldud lindude arv, mis 2008. aastal oli võrreldes 2006. aastaga langenud 649 isendi võrra ehk 33%. „Praeguste andmete alusel on seiratavate alade üldine lindude arv vaadeldaval perioodil kahanenud kolmandiku võrra," märgib 2008 uuringuaruandes ornitoloog Jaanus Elts.
Põllumajandusuuringute Keskus tellis uuringuid, et hinnata Eestis 2006-2008 maaelu arengukava erinevate põllumajandustoetuste mõju põldude elurikkusele, sealhulgas linnustikule. Seirealad olid valitud Saare-, Jõgeva-, Tartu- ja Võrumaal ning uuriti linnustikku mahetootjate, keskkonnasõbralike tootjate ja n-ö tavatootjate põldudel.
Kolmel aastal kokku nähti valitud uuringualadel 71 pesitsevat linnuliiki. Arvukaim põllulind oli põldlõoke, kes moodustas peaaegu poole põldudel pesitsevate lindude hulgast.
Enamasti on pesitsevate lindude koguarvukus suurim mahetootjate põldudel ja väikseim tavapõldudel. Ka pesitsevaid linnuliike kohati kõige rohkem mahepõldudel (kolme aasta kokkuvõttes 57), järgnesid keskkonnasõbralike tootjate põllud (42) ja viimasele kohale jäid tavapõllumaad (37).
Ornitoloogid Riho Marja ja Eneli Viik, kes linnustiku uuringu tulemustest kirjutavad viimases Eesti ornitoloogiaühingu väljaandes „Tiirutaja" (http://www.eoy.ee/tiirutaja/6_2009.pdf), märgivad, et siiski erinesid tulemused piirkonniti, nt Saaremaal olid sageli vaeseimad hoopis mahepõllud.
Põllulindude seiret on kavas jätkata.
