Põllumaa himustajad laushävitavad noori metsi
Raplamaal Ohukotsus hävitati noor männik. Kohalikud elanikud, abielupaar Kangorid näitavad ligi 400 m pikkust palgivirna, mille ühest otsast vaadates teine ots ei paista. Kõrguseks tuleb sel umbes viis meetrit. 10-20-aastased männid, mis maha võetud kokku umbes paarikümnelt hektarilt, kirjutab ajaleht Pealinn.
Kogu sel Raplamaa raielangil avanev pilt meenutab õigupoolest massimõrva puukoolis. Nii noorte puudega pole suuremat muud teha kui hakkpuiduna kütteks saata. «Siin armastasid ka linnainimesed käia, tulid siit metsast välja suurte seenekorvitäitega,» laiutab sealsamas lähedal elav Linda Kangor käsi. «Ja seda nimetatakse tänapäeval siis põllumaa tegemiseks! Ei tea, mismoodi ta mõtleb siin külvama hakata? Aprillis see maha võeti, just lindude pesitsusaja alguses.»
Eestis käivitus juba aastaid tagasi buum, mida majandusekspert Jaan Õmblus nimetab järjekordseks majandushulluseks. Tegemist on nimelt põllumaade kokkuostuga, kus nõudlus ületab selgelt pakkumist ja põllumajanduslik maa on muutumas defitsiidiks. Nii saabki võimalikuks, et noor mets võetakse maha, et raielanki pärast hinnalise põllumaana serveerida. Riigi keskkonnaametnikud ütlevad, et kõik on korras, ja nimetavad seda «raadamiseks». «Nii ametnikud kui maaomanik räägivad, justnagu oleks siin ainult mingisugune võsa peal olnud,» märkisid Kangorid.
Rahamagnetina tegutsevad Õmbluse sõnul aktiivselt ka põllumehed ise: «Paratamatult analüüsib kõrvaltvaataja, et kui põllumehed suudavad oma tootmisega kinni maksta põldudel ilutseva hirmkalli supertehnika ja veel ringi sõita autodega, millest teiste elualade esindajad enamjaolt vaid unistada saavad, siis see peab hea tootmisharu olema,» märkis Õmblus.
Kõik see jätab Raplamaa näitel aga mulje metsaseaduse rängast rikkumisest. Loata lageraiet ei tohi teha, kui puude vanus üle kümne aasta ja nende võradest moodustub teatud seadusega kindlaksmääratud tihedus. Õmbluse arvates tuleks aga valitsuse tasemel mõelda sekkumismeetmetele ja maa kokkuostule pidurit tõmmata. «Kas ma saaksin näiteks minna Poolasse ja hakata seal põllumaad spekulatiivselt kokku ostma? Vastus on, et ei saa!» tõi Õmblus näite. «Ma saaksin seal maad omandada küll, aga tingimusel, et hakkan seda seal reaalselt harima. Seega, mul on Poolas piirangud peal, aga kas me peame Poolat sellepärast kuidagi ebaeuroopalikuks riigiks? Faktiliselt asume ju samas õigusruumis.»
