“Meie mure on, et maaparandussüsteemid toimiksid; et ohtlike taimekahjustajate ja tuulekaera levik oleks tõkestatud; et põllumeestel oleks kasutada kvaliteetset seemet, paljundus- ja istutusmaterjali; et taimekaitsevahendid ja väetised vastaksid kvaliteedi- ja ohutusnõuetele; et mahetoit oleks tarbijale kättesaadav...” loetleb uue ameti ülesandeid selle värske peadirektor Illar Lemetti.

Lemetti sõnul kulus uue ameti põhimääruse ja struktuuri väljatöötamiseks rohkem kui aasta.

“Kohapeal käib praegu igapäevaelu ümberkorraldamine: ruumide leidmine ja korrastamine, kohapealse koosseisu kinnitamine, ametijuhendite täpsustamine,” lisab peadirektor.

Lemetti sõnul pole põllumajandusamet mingi jäik moodustis, mille toimimist ei saaks paremaks muuta. “Esimene aasta kulub selleks, et asjad paika saada ning vaadata, kuidas töö kulgema hakkab. “Ühe uue asutuse korralik tegutsema hakkamine võtabki umbes aasta. Kui selle jooksul selgub, et esimene lahendus pole parim, saame seda muuta.”

Klienditeenindus jääb kohapeale

Kuigi põllumajandusameti alluvuses, säilivad maaparandusbürood ja taimetoodangu inspektsioonid maakondades. Viimased on aga plaanis lähiaastatel koondada kokku ühe katuse alla.

Ühes majas peaksid tulevikus tegutsema lisaks põllumajandusametile ka PRIA kohalikud bürood, veterinaar- ja toiduameti kontor, jõudluskontrolli keskus. Hea kui sinna koonduksid ka taluliit, nõuandeteenistus jms.

Praegu on koondamine toimunud juba Raplas ja Põlvas, selle aasta algul saavad asutused ühte kohta Ida-Virumaal Jõhvis ning Viljandis.

Põllumajandusmajade rajamine või renoveerimine maakondades võtab raha, kuid kokkuhoid peaks Lemetti sõnul saabuma pikema aja jooksul. “Ühte maja on kindlasti odavam hallata kui mitut. Kui teiste ruumide üürimisest ja ülalpidamiskuludest loobutakse, siis tuleb ka kokkuhoid,” kinnitas ta.

Kokkuhoid tuleb ka tugiteenuste koondamisest ühte kohta. Hankeid, raamatupidamist, personalitööd, ITd, koolitust ja täiendusõpet on mõttekam juhtida Saku keskusest ja sellega halduskulusid kokku hoida.

Lisaks antakse põllumajandusametile üle maaparandusseaduse täitmise kontrolli ülesanded.

Asjad said seaduse silmis korda

“Seadus ütleb, et järelevalvet tohib teostada ja sellega seotud ettekirjutusi teha ainult valitsusasutus,” selgitas ministeeriumi pressiesindaja Karina Loi. Maaparandusbürood olid aga riigiasutused, kelle peamine ülesanne on riiklike maaparandusobjektide, nagu peakraavid, truubid, objektiteed jms, korrashoid. Niisiis tuli asjad juriidiliselt korda panna.

“Ka siiani tegid maaparandusbürood maaparandusobjektide ehitamisele ehitusjärelevalvet ning pidime valvama selle üle, et keegi ei rikuks maaparanduskraave ega tekitaks sellega naabrile kahju,” kommenteeris Järva maaparandusbüroo juhataja Theo Aasa. “Praegu on see tegevus tänu põllumajandusametile ka seaduse silmis korrektne.”