Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi nentis, et põllumajandust õpetatakse tänapäeva Eestis vähestes koolides, aga huvilistest puudust ei ole. Tema sõnul läheb noortalunike kutsevõistlus igal aastal pingelisemaks ja põnevamaks, sest noored tahavad end üha enam proovile panna. Võistlusalade valik on aja jooksul muutunud, aga kompleksvõistluse põhimõte on jäänud samaks – see peab olema vaheldusrikas.

“Õpilased on huvitatud osalema, kõik ei saagi võistlema, ainult parimad,” ütleb Marrandi.

Marrandi sõnul on võistluste tulemustest näha, et maamajanduse erialade õpe on väga heal tasemel ja tulevastel noortalunikel silmad säravad.

Mitu nisa on lambal ja mis on GMO?

Teadmiste testis tuli valida õige vastus 20 küsimusele. Näiteks kas energiakultuurid on tomat, kurk ja porgand; kultuurid, millest toodetakse energiajooke või siis hoopis need, mille kasutuseesmärk on transpordikütuste, soojus- ja elektrienergia tootmine.

Või siis – millise seadme abil saab koostada kaarte põldudest ja raiepiirkondadest: Sirius, Meteosat, GMO või GPS. Või mitu nisa on lambal.

Pärast testi kiiret lahendamist hakati võistlema teistel aladel: kodumaiste puiduliikide määramine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse mõõtmine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine, kartulinoppimine, põllutööriistade haakimine traktorile. Kriteeriumideks olid aeg ja täpsus.

Kohaliku kooli õpilane, eelmise aasta võistlustel parima taluperenaise tiitli pälvinud Pille-Riin Reinaus määras mõõdulindiga julgelt kolme eri tõugu veise eluskaalu ega kohkunud hetkekski, kui maatõugu veis järsemaid liigutusi kippus tegema.

Raplamaalt Lellest pärit teise kuruse põllumajandusõpilane oli tüdrukutest parim traktori täpsussõidus.

“See tuli vanast rasvast, sest sellel aastal harjutada ei jõudnud,” kommenteeris ta võitu. Neiu tunnistas, et oli eelmisel õhtul võistluse pärast pisut närvis. “Mõtlesin, et andke palderjani, andke palderjani, aga hommikul olin rahulik,” tunnistas tüdruk, kes tegeles enne kooli hobustega.

Nüüd mõtleb ta hoopis taimekasvatusele ja kavatseb loomade juurde naasta küpsemas eas. “Aga loomi ma ei karda,” ütles ta. “Ega hobuse ja lehmaga ümberkäimisel olulist vahet ole, mõlemad suured loomad!”

Kompleksvõistlusel kolmandale kohale tulnud Teet Adamberg tunnistas, et esikohast lahutas teda kõige rohkem puuliikide määramine. Poisse meelitavad suured masinad

Oma tugevaimaks küljeks pidas noormees traktorisõitu, mille eest teeniski kümme punkti. Samuti põllumaa mõõtmist sammudega, mille ajaks oli 9.30 – samuti kümme punkti!

Poisse huvitavad suured masinad

“Traktoriga oli natuke närv sees küll, kui palju inimesi ümber,” tunnistas noor põllumees. Võistlustele suunas teda sõber ja kursusevend Tony Jürisaar, kes ise oli kiireim kartulinoppimises. Korvi sai ta täis 21 sekundiga.

“Läksin Teedu ühiselamutuppa ja ütlesin: nii, panen su nime kirja ja sa võistled!” meenutas Tony Jürisaar. “Ja siin ta nüüd on, tuli kolmandale kohale. Esimese koha poisi puhul oli samamoodi.”

Poisid ütlevad, et nad tulid põllumajandust õppima ennekõike seetõttu, et neile meeldivad suured ja võimsad masinad. Aga kui juba põllumajandust on õppima tuldud, siis on plaan ka sellele alale tööle minna.

Tänavune Eesti parim noortalunik Reinard Kann ütles samuti, et teda on lapsest saati huvitanud tehnika. “Põllumajandus on selline ala, kus vähemalt kaks head asja – suured masinad ja võimalus olla iseenda peremees,” ütles ta.



NOORTALUNIKU KOMPLEKSVÕISTLUS

Võitjad

I koht – Reinard Kann, Järvamaa kutsehariduskeskus.

II koht – Kristo Jürisoo, Võrumaa kutsehariduskeskus.

III koht – Teet Adamberg, Järvamaa kutsehariduskeskus.

Võistlusalade parimad

- Teadmiste test – Tony Jürisaar, Järvamaa kutsehariduskeskus.

- Arvuti kasutamine – Elen Grauberg, Põltsamaa ametikool.

- Kodumaiste puiduliikide määramine – Elen Grauberg, Põltsamaa ametikool.

- Veiste eluskaalu määramine – Teet Adamberg, Järvamaa kutsehariduskeskus.

- Traktori täpsussõit – Mirko Merimäe, Järvamaa kutsehariduskeskus.

- Põllu suuruse määramine sammudega – Taavi Kõiv, Luua metsanduskool.

- Ajalooliste talutööriistade tundmine pluss viljakoti kaalumine – Liina Eilmann, Järvamaa kutsehariduskeskus.

- Palgi saagimine käsisaega – Mikk Tuisk, Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

- Kartulinoppimine – Tony Jürisaar, Järvamaa kutsehariduskeskus.

- Põllutööriistade haakimine traktorile – Reinard Kann, Järvamaa kutsehariduskeskus.

- Parim noor taluperenaine – Liina Eilmann, Järvamaa kutsehariduskeskus.

- Noorim võistleja – Karel Orav (16aastane), Olustvere
teenindus- ja maamajanduskool.