Teine suurem muudatus puudutab liisingu kasutamist investeeringuobjekti ostmisel. Kui seni maksti toetus kogu ulatuses ühe korraga liisinguandjale, siis edaspidi makstakse see kuludokumentide alusel otse toetuse saajale. Toetuse saaja võib ühe taotluse kohta esitada PRIAle maksetaotluse koos tehtud kulusid tõendavate kuludokumentidega kuni neljal korral ühes kalendriaastas. „Uue süsteemiga võivad kaasneda suuremad intressikulud, kuna enam ei vähendata kohe liisinguperioodi alguses investeeringuobjekti maksumust toetuse võrra,“ selgitas Gorban.

Liisingusüsteemi muudatus hakkab kehtima alates vastavate rakendusmääruste jõustumisest ega puuduta tagasiulatuvalt eelmisi taotlusvoore. „Tänavu toimunud kahes taotlusvoorus investeeringutoetust saanud ettevõtted võivad liisingut kasutades masinaid või seadmeid osta seni kehtinud alustel,“ ütles Gorban.

Liisingusüsteemi muudatus on juba rakendunud töötleva tööstuse investeeringutoetuste puhul ja rakendub edaspidi ka teistes investeeringumeetmetes, kus liising on kasutatav abikõlbliku finantseerimisviisina. Muudatus tuleneb Euroopa Komisjoni seisukohast, et toetust saab maksta üksnes tegelikult tehtud kulude alusel ja vahendaja kasutamine pole lubatud.

Järelevalveperiood lüheneb mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul seniselt viielt aastalt kolmele aastale – investeeringuobjekti tuleb säilitada ja sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale: teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Meetmemäärus avaldatakse Riigi Teatajas 26. novembril. Meetme järgmine taotlusvoor toimub 14.-18. detsembrini, taotlusvooru kavandatav eelarve on 24 miljonit eurot.