Põllumajanduskoda: taimekaitsetööde tõttu ei tohi tänavu hukkuda ükski mesilane

 (6)
Põllumajanduskoda: taimekaitsetööde tõttu ei tohi tänavu hukkuda ükski mesilane
Foto: James Pritchett (unsplash.com)

Teraviljakasvataja Olav Kreen on kindel, et taimekasvatajad ja mesinikud teevad omavahel koostööd ja tänavusel taimekasvatushooajal ei hukku enam ükski mesilane eksimuste tõttu taimekaitsetöödel.

Põllutööd on üle Eesti täies hoos ning erinevad põllukultuurid on jõudnud tõhusasse kasvufaasi, mõnel pool on taliraps juba õitsema hakanud. See seab piirangud ka taimekaitsetöödele.

Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid õitsvate taimede pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida ainult siis, kui taimekaitsevahendi kasutusjuhendil on vastav märge ja töid tehakse selleks lubatud öisel ajal.

„Põllumajandus toimib kooskõlas loodusega. Taimekaitsevahendite väärkasutust ei aktsepteeri ei mesinikud, ametnikud ega taimekasvatajad. Taimekaitsetöödel on reeglite täpne järgimine ülioluline, sest vaid nii suudame ära hoida võimaliku kahju mesilastele, ümbritsevale loodusele ja inimeste tervisele,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen.

Taimekaitsetööde tegija on nii-öelda kõrgendatud ohu allikas ja tal on vastutus mitte ainult mesilasperede omanike, vaid samaväärselt ka vabas looduses toimetavate kasulike putukate ees. Taimede tolmeldajad on kõrge saagikuse eeltingimuseks.

Taimekasvatuses on edu võti koostöö ja selle alus on suhtlemine. Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud ei teki ka probleeme. Põllumehed, kes kevadel jagavad mesinikele oma põlluplaane ja suvel hästi õitsevaid kultuure, on tihti premeeritud mitte ainult suurema saagiga oma põldudelt, vaid mõnikord ka purgitäie magusaga.

Seotud lood:

Praegu on muutmisel taimekaitseseadus, kus nähakse ette ranged sanktsioonid taimekaitsenõuete eirajatele. Eelnõu põhieesmärk on vähendada taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamisega kaasnevaid riske inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale.

Põllumajanduskoda tuletab ühtlasi meelde, et homseks, so 15. maiks, tuleb mesinikel teatada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile mesilate mesilasperede arv 1. mai seisuga.

Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed põllumajandusloomade registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teave mesilate asukohtadest on põllumeestele kättesaadav PRIA avalikul veebikaardil. Eelmistel aastatel on murekohaks olnud, et registrisse on kantud vaid suhteliselt väike osa mesilasperedest.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare