„Oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, aga seda kaheaastase üleminekuajaga. Muudatused aitavad paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Muudatused aitavad kaasa toetuskavade rakendamisel tekkinud praktiliste probleemide lahendamisele,“ lisas Tamm.

Ühtse pindalatoetuse peamine muudatus puudutab põllumajandusmaal tehtavaid minimaalseid hooldustöid. 2017. ja 2018. aastal võib hekseldatud rohu jätta kokku kogumata kogu taotleja kasutuses oleval hooldataval põllumajandusmaal.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetusel peab Eesti riik 2017. aastal rakendama püsirohumaade tagasirajamise kohustust, millest tulenevalt lisatakse kaks uut sätet:
Alates 2017. aastast ei ole lubatud olemasolevaid püsirohumaid enam üles harida. Endiselt on lubatud püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ega muuda ka seeläbi maakasutusotstarvet;
Reguleeritakse olukorda, kus püsirohumaa suhtarv väheneb üle lubatud piirmäära. Sellisel juhul teavitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) taotlejaid olukorrast ning vastav teade avaldatakse Ametlikes Teadannetes ja PRIA veebilehel.
Lisaks kaob 2017. aastal kohustus esitada paberkandajal püsirohumaa üleandmise- ja võtmise taotlusi, sest need andmed on PRIA registrist kättesaadavad.

Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetuse määruse peamine muudatus on seotud toetusõiguslike põllumajanduskultuuride nimekirjaga, kuhu alates 2017. aastast lisatakse juurde kapsas ning eemaldatakse viinapuu, kultuurmustikas, kultuurjõhvikas, aroonia ja ebaküdoonia. Lisaks muudetakse pirnipuu istutustihedust 270 puult 100 puule hektari kohta.

Otsetoetuste taotlemine toimub PRIA kaudu 2. maist 22. maini. Otsetoetuste eelarve 2017. aastaks on kokku 123,7 miljonit eurot. Toetuste väljamaksmine on planeeritud käesoleva aasta lõpuks.