Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärteli sõnul ei ole marutaud siiski veel likvideeritud. „Küll aga näitab metsloomade vaktsineerimisprogrammi järelkontroll, et marutaudi esinemissagedus on langenud 700-800 juhult aastas 4-5 juhuni. Arvestades reaalset riski ning vaktsineerimisele tehtavaid kulutusi võib tõepoolest öelda, et põllumajandusloomade massiline vaktsineerimine pole põhjendatud," sõnas Pärtel.

Paljud põllumajandusloomad - hobused, veised, lambad - viibivad suveperioodil ööpäevaringselt karjamaadel, tõenäosus metsloomadega kohtuda on suur. Hobusearst Tiit Siiboja sõnul peab iga loomaomanik ise otsustama, mida ta teeb - kas laseb oma loomad vaktsineerida või mitte. „Kui mul oleks 3-4 hobust, siis marutaudivaktsiini pealt ma sadat krooni kokku hoidma ei hakkaks," on Siiboja seisukoht.

Lisaks Veterinaar- ja Toiduameti poolt läbiviidavale metsloomade vaktsineerimisele on kohustuslik koerte ja kasside iga-aastane vaktsineerimine marutaudi vastu. „Mõlema programmi rahastamine toimub riigieelarvest. Põllumajandusloomade, sh hobuste vaktsineerimine ei ole riikliku programmi osa ning loomapidajatel on võimalus loomi vaktsineerida tegevusluba omavate loomaarstide kaudu tasudes ise nii vaktsiini kui vaktsineerimise eest," lausus Pärtel.

Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud looma või inimese surmaga.

Marutaudi kohta saab täpsemalt lugeda siit.