Põllumajandusministeeriumi meelest on 25 protsenti vähe, rahandusministeeriumi meelest palju
Nimelt lubab Euroopa Liit maaelu arengukavade riigipoolset rahastamist miinimummääras 15 protsenti. Maksimaalne omaosalus, millega riik võib oma maaelu arengut toetada, on põllumajandus-kaubanduskoja andmetel 80 protsenti.
MAK 2014-2020 eelarveks on kavandatud ligi 1,008 miljardit eurot, millest 766 miljonit eurot tuleb ELi vahenditest ning ülejäänud osaga võiks oma põllumehi toetada Eesti riik.
Arengukava koostamise töögrupid koostöös teiste maaeluga seotud ministeeriumitega kirjutasid MAKi sisse Eesti riigi poolseks omaosaluseks mõõduka 25 protsenti, nagu see oli ka lõppenud eelarveperioodil 2007-2013.
„Tegelikult on see 25 protsenti kaasrahastamist vähe - meie põllumajandus, toidutootmine ja maaettevõtlus vajaks konkurentsivõimelisena püsimiseks veel enam investeerimisvõimalusi,“ ütleb põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Oleme maaelu arengukavasse suunanud 40 miljonit ka otsetoetuste arvelt, et suudaksime maaelu arengukavaga täita minimaalseidki kohustusi.“
Kui aga Eesti riigi poolne omaosalus väheneb 15 protsendini, võtab see maaelult ära veel 114 miljonit eurot.
„Põllumajandusministeerium on koos teiste riigiasutuste ning põllumajanduse ja maaeluga seotud organisatsioonidega kaks aastat tegelenud maaelu arengukava (MAK) koostamise ning huvigruppe rahuldavate lahenduste otsimisega. Selles töös osales ka rahandusministeeriumi asekantsler,“ kirjutatakse Eesti Põllumeeste Keskliidu pöördumises. „Maapiirkondades on maaelu arengukava suunatud maapiirkondade inimeste ise endaga toimetulemisele ning abituse vähendamisele.
Rahandusministeeriumi nõude realiseerumisel väheneks oluliselt maaelu, keskkonnahoidu ja loomade heaolu toetavate meetmete maht.“
Ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja meelest on kahetsusväärne, kui siseriiklikud otsused nullivad Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistel valitsuse ja põllumajandusorganisatsioonide tõhusas koostöös saavutatud häid tulemusi.
„Valitsus peab leidma võimalused maaelu arengukava vähemalt 25 protsendiliseks kaasfinantseerimiseks,“ rõhutas EPKK juht Roomet Sõrmus. „Kaasrahastamise vähendamine vähendades Eesti põllumajanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.“
Eesti Põllumeeste Keskliit teatas sedagi, et kuigi ei pooldata radikaalseid meetmeid, mida mitmete riikide põllumehed ja maainimesed kasutavad oma eksistentsi eest võitlemisel, on praegu tegemist kohtlemisega, mille jätkumisel ei saa välistada sarnaseid aktsioone.
Rahandusminister Jürgen Ligi väljendas oma seisukohta Päevalehes, öeldes, et rahandusministrina tuleb tal kohelda kõiki valdkondi võrdselt ja sellist ülejääki ta ühe ministeeriumi haldusalasse vabalt kasutamiseks jätta ei saa.
„Riigieelarves leitakse sellele rahale kindlasti õilis rakendus ja puhuks, kui muud vaidlused õnnestub lahendada, olen juba valmis mõelnud, kuidas täita sellega riigi kohustusi laste ees,” lubab Ligi Päevalehes, lisades, et sellest saaks katta näiteks suure osa 25 miljonit maksvast laste huviringitoetusest.
Põllumajandusminister aga arvab, et laste ja maaelu arengu vastandamine rahandusministeeriumi poolt on vastutustundetu, eriti olukorras, kus rahandusministeeriumi esindaja on ise osalenud maaelu arengukava väljatöötamises.
Järgmisel teisipäeval toimub valitsuse istung, kus maaelu välisvahendid ja Eesti riigi omaosalus jutuks tulevad.
Maaelu arengukava kooskõlastamine
• MAK 2014-2020 kooskõlastamise tähtpäevaks (16. detsember) esitas oma kooskõlastuskirja kultuuriministeerium.
• 2013. aasta lõpuks esitasid oma kooskõlastuskirjad riigikantselei, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium, siseministeerium.
• Kaks kuud pärast MAK 2014-2020 kooskõlastamise tähtaega esitas oma kommentaarid rahandusministeerium, kes jättis MAK 2014-2020 eelnõu kooskõlastamata. Rahandusministeerium oli seisukohal, et rahastamiskavas on arvestatud suurema riikliku kaasfinantseerimise määraga (25%) kui EL õigusaktides nõutud (15%).
• MAK 2014-2020 rahastamiskava töötati välja Ülemkogu kokkulepete (veebruar 2013) põhjal, mis nägid ette ELi poolseks osaluseks maksimaalselt 75% ja riigipoolseks vähemalt 25%.
Allikas: põllumajandusministeerium
Kuidas teised riigid toetavad
• Läti valitsus kavandab maaelu arengukava 32protsendilist riigipoolset kaasfinantseerimist, lisaks on nende eelarves selleks aastaks kavandatud vahendid täiendavate üleminekutoetuste maksmiseks Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus.
• Leedu põllumajanduskoja sõnul on ka Leedus laual maaelu arengukava 25protsendiline kaasfinantseerimine ja täiendavate otsetoetuste maksmine.
• Lääne-Euroopa riigid panustavad maaelu arengukavade rahastamisel minimaalselt 47 protsenti riigieelarve vahendeid.
• Soomes ulatub riigi osalus 70 protsendini.
• Euroopa Liidu määruse kohaselt on riikidel on võimalus panustada kuni 80 protsenti.
Allikas: EPKK
