Põllumajandusministrid: väiketootjatele rohkem toetusi, suurtele kehtestada ülemmäär
Ministrid nõustusid, et reformi üks põhiülesanne on tagada, et toetused oleksid hästi suunatud ja et nende kulutamine oleks tõhus.
Kohtumist juhatanud Taani toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusminister Mette Gjerskov pidas tähtsaks, et reformimeetmed oleksid „lihtsad ega põhjustaks põllumajandustootjatele või ametiasutustele täiendavat halduskoormust”.
Põllumajandustootjatele antava toetuse parem suunamine
Ministrid tunnistasid üldiselt vajadust suunata toetused teatud põllumajandustootjate rühmadele.
Noored põllumajandustootjad ja „äikepõllumajandustootjad - neid kahte rühma tuleb toetuste eraldamisel rohkem arvesse võtta. Noored vajavad võimalust saada suuremat toetust, kuna tänapäeval on ainult 6% kõikidest põllumajandustootjatest ELis alla 35-aastased ning see tekitab muret põllumajanduse tuleviku pärast. Väikepõllumajandustootjad vajavad abi bürokraatia vähendamiseks.
Liikmesriigid peavad võimalikuks anda suuremat toetust põllumajandustootjatele looduslikust eripärast tingitud piirangutega piirkondades (st piirkondades, kus põllumajandustegevus on looduslike tingimuste tõttu raske), ent soovivad teada, kuidas see sobib kokku Maaelu Arengu Põllumajandusfondi sarnase programmiga.
Ministrid olid eriarvamusel selle suhtes, et neile põllumajandustootjatele, kes töötavad sellistes sektorites või piirkondades („vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus”), mis on raskustes ning mis on majanduslikel, sotsiaalsetel ja keskkondlikel põhjustel eriti olulised, tuleks anda suuremat toetust.
Lähtudes murest, et põllumajandustoetusi makstakse ettevõtjatele, kelle peamine tegevusala ei ole põllumajandus, vaatasid ministrid komisjoni ettepanekud läbi, et piirduda toetuste maksmisel üksnes „aktiivsete põllumajandustootjatega”, ning olid seisukohal, et vajatakse lihtsamat lähenemisviisi, mida on kergem rakendada.
Paljud riigid eelistasid samuti seda, et kõnealuste skeemide kasutuselevõtmine ei oleks kohustuslik ja jääks nende otsustada.
Suurtele põllumajandustootjatele antavate toetuste piiramine
Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle peetavate läbirääkimiste üheks küsimuseks on ELis ülemmäära kehtestamine suurimatele põllumajandustootjatele antavatele summadele.
Seepärast arutasid põllumajandusministrid üksnes komisjoni pakutud meetodit ning seda, kuidas meetodit saaks lihtsamalt rakendada.
Toetuste samaväärne tase 2019. aastaks
Komisjon on teinud liikmesriikidele ettepaneku korraldada oma põllumajandustoetused ümber nii, et 2019. aastaks saaksid sama riigi või piirkonna põllumajandustootjad hektari kohta samal määral toetust.
Märkimisväärne hulk ministreid tundis selle ettepaneku mõju pärast muret ja rõhutas vajadust tegeleda küsimusega ettevaatlikult. Paljud ministrid rõhutasid, et vaja on suuremat paindlikkust ja sobivaid üleminekuperioode.
Ühise põllumajanduspoliitika reformi arutelu edasised sammud:
Mai 2012: arutelu ühise põllumajanduspoliitika keskkonnasõbralikuks muutmise üle
Juuni 2012: arutelu maaelu arengu poliitika üle
