Põllumajandustoetused võivad tõesti suureneda

Euroopa Komisjoni eile avalikustatud teatises on silmahakkavas rõhutuses põllumajandustoetuste määra ühtlustamine vanades ja uutes liikmesriikides, kuid teatis pole veel lõplik dokument.

Eile avalikustas Euroopa Komisjon teatise, kus on üldjoontes kirjas põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste tulevik pärast 2013. aastat.

Kirjapandu võtab kokku arutelud, mis Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Ciolose eestvõttel on käinud kevadest saati.

Ciolos ise on esinenud sõnavõttudega, mis võiks ka Eesti maarahvast rõõmustada. Üks ta rõhutusi on olnud toetusemäärade ebaõiglus, mis tuleks kaotada – pole õigustust, et vanade liikmesriikide põllumehed saavad ELi maksumaksja raha palju rohkem.

Teiseks on ta toonitanud, et elatustalusid tuleks ekstra hoida, et maaelu püsima jääks.

Kolmas ta juttudest läbi käinud teema on vajadus ohjeldada lokkavat eurobürokraatiat.

Kolm tulevikuteed

Euroopa Komisjoni teatises on kirjeldatud ELi põllumajanduspoliitika kolme tulevikuteed.

Esimene variant kajastab seisukohta, nagu poleks toetuste asjus suurt midagi vaja muuta. Mainitud on küll vajadust toetusemäärasid eri riikides ühtlustada.

Kolmas variant kaotaks tootmisele ja turule suunatud toetused üldse ning keskenduks hoopis keskkonnahoiule ja kliimamuutustega võitlemisele.

Keskmine variant näeb ette toetuste jätkumist põhjalikult ümber korraldatud alustel. Siingi on mainitud vajadust toetusemäärasid ühtlustada.

Näiteks põllumeeste otsetoetused koosneksid tulevikus: baasmäärast, mis toimiks sissetulekutoetusena; kohustuslikust keskkonnakaitsele suunatud lisatoetusest, mis “muudaks avalikud kaubad rohelisemaks”; vabatahtlikust kaasfinantseeritud lisatoetusest, mis kompenseeriks spetsiifilisi looduslikke piiranguid või toetaks tootmist spetsiifilistes sektorites või piirkondades.

Selles variandis on säilitatud toetuste senine jaotus otse- ja turutoetusteks ning maaelu arengu toetusteks.

Teatises on muide mainitud, et suurtootjate puhul tuleks määrata toetuste ülempiir.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup ütles, et kui käiku läheks teatise keskmises variandis kirjeldatu, võiks oletada tõepoolest Eesti jaoks väikest toetussummade suurenemist.

Ministrid otsustavad

Ent tegelikult võib asi veel muutuda, kuna ametlikuks dokumendiks muutub teatis alles pärast seda, kui selle on heaks kiitnud nii ELi Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlament.

Otsetoetuste uus ülesehitus, mida teatises kirjeldatud, on olnud ka Eesti ettepanek. “Kui see tõepoolest ellu jõuab, võiksime olla rahul, aga praegu on lahtine, millise valemi alusel toetuste taset arvestama hakatakse, kui senine ajalooline alus välja vahetatakse,” nentis Andres Oopkaup.

Kui toetuste tase hakkab sõltuma näiteks tootjate keskmisest sissetulekust, võivad toetused Eestis hoopis väheneda.

Otsustavaks saab, mis toimub ELi Ministrite Nõukogus novembri lõpus. Eestil, nagu näiteks ka Lätil, on ministrite nõukogus neli häält. Neli 345st ei ole otsustav hulk, kuid, nagu asekantsler Oopkaup ütles, võivad väikeriikide hääled teatud olukordades kujuneda otsuste langetamisel kaalukeeleks.

Andres Oopkaup kutsus põllumehi üles, et kui kellelgi on ELi ühise põllumajanduspoliitika asjus häid ideid ja ettepanekuid, antagu sellest järgmise nädala jooksul põllumajandusministeeriumisse kindlasti märku.

Täna peaks Euroopa Komisjoni teatis olema arutamisel Eesti valitsuse kabinetiistungil.

Praegu ideoloogilise kaaluga teatis peaks dokumendi jõu saama järgmiseks kevadeks ja siis hakkab Euroopa Komisjon ette valmistama seadusakte, mille alusel senise toetussüsteemi ümberkorraldamist ellu viia.