Põllumeest ähvardab seemnepuudus
Ja pole ka ime, sest näiteks Lõuna-Eesti talumehel, kes aasta algul 100 omakoristatud odraseemet katseks mulda pani, tärkas neid 11.
Selline ehmatus tabas tänavu paljusid viljakasvatajaid. Kui vili sügisel suure surmaga salve sai, tundus, et võib kergemalt hingata. Paraku selgus, et mullune vili ei idane.
Vili oli liiga niiske, läks hallitama või peas kasvama. Väga märga vilja on raske hästi kuivatada. Lõpuks jäigi osa põlde koristamata, kuna kombain uppus märjal pinnasel ära.
"Nii äärmuslikku aastat pole enne näinud," ütles Margus Ess Jõgeva Sordiaretuse Instituudist. "Kui seemnevilja idanevuse nõue on 85% ja juba 75% loetakse halvaks, siis sügiseste proovide idanevus oli 13-18%."
Sama kinnitas ka Kemira Grow-How seemnemüügi juht Elo Tuubel. Ta rääkis, et Kemiral on ostulepingud seemnekasvatajatega ning firma müüb neid edasi põllumeestele. Tavaliselt müüakse 5000 tonni seemnevilja, tänavu on sellele kodumaist katet vaevalt viiendiku ulatuses.
"Keegi pole siiani idanevusele tähelepanu pööranud, sest tavaliselt vili ikka tärkab. Praegu oleme talunike käest kuulnud, et nende oma vili idaneb väga halvasti ja nad soovivad viljaseemet juurde osta. Eriti suureks võib seemnevilja nõudmine minna aprillis, sest paljud kasvatajad oma vilja idanemisvõimet praegu ilmselt veel ei teagi," rääkis Tuubel ja pani neile südamele, et nad kindlasti idanevusproovid ära teeksid.
Odraseemet pole
Vilja saab analüüsida põllumajandusuuringute keskuse seemnelaboris. Selle juht Mari Jürman selgitas, et eriti halvasti idanevad tänavu kaer, suvi-oder ja tritik. "Tritik läks kõik peas kasvama," märkis ta.
Seemneanalüüsi tulemusi on eelkõige vaja viljaseemet tootvatel põllumeestel, kes soovivad seda müüa. Uurimistulemuste alusel annab müügiloa ehk sertifitseerib seemnevilja taimetoodangu inspektsioon.
Taimetoodangu inspektsiooni (TTI) seemneosakonna juhataja Piia Puusepp ütles, et tänavu on idanematuse tõttu jäetud sertifitseerimata paljude tuntud seemnekasvatajate vilja. Nii on tagasi saadetud Jõgeva sordiinstituudi, Sadala Agro, Aru põllumajandusliku osaühingu, Tartu Agro jpt seemneviljapartiisid.
Kõige kehvemad on lood odraseemnega. Samas sobib väga suur osa Eesti põlde kõige paremini just odrakasvatuseks.
Nii tunnistas Sadala Agro juht Ahti Kalde, et hilist otra nad peaaegu ei saanudki, samuti ei vastanud seemnevilja nõuetele suur osa suvinisust. Aasta põllumehel Mati Nurmel on sama mure: kvaliteetset odraseemet, eriti hilisemaid sorte, on vähe, ja suvinisu läks peas kasvama.
"Kogu oder oli halb. Nisu kvaliteet erines sortide kaupa, varasemad sordid läksid metsa," jagas kolleegide muret OÜ Avispeamees omanik Jaak Läänemets.
Kunst pole müüa, vaid raha saada
Selge on see, et Eesti oma viljaseemet jääb puudu ning seda tuleb sisse tuua. Peamiselt arvatakse import-seemnevili tulevat Leedust. Vili tuleb Leedust ja Leedu paneb hinna ette, arvavad seemneviljakasvatajad.
Sellegipoolest ei ennusta nad seemnevilja hinna hüppelist tõusu. Seemnevilja hind sõltub tarbevilja omast, mis on madal. Nii arvatakse seemnevilja hinnaks jäävat umbes 5 krooni.
"Hind võib kevadel olla pisut kõrgem kui praegu, aga see pole suurim mure," märkis Läänemets. "Suur kunst on raha saada. "
Varem andsid viljaseemet, väetisi ja tehnikat vahendavad firmad nagu Kemira, Kesko, Farm Plant jt põllumehele kevadel vajamineva kraami kätte ja lubasid neil maksta sügisesest saagist. Täna pakutakse sellist krediiti vähem.
Omajagu segadust külvab ka ettevalmistatav seadus uutest keskkonnasõbraliku majandamise nõuetest. Praegu ringleb see ministeeriumides. Sellesse pannakse kirja uued reeglid külvikordade, maa kesashoidmise, umbrohumürkide kasutamise ja muu hulgas ka selle kohta, kui palju tuleb igal aastal külvata sertifitseeritud seemet. Selleks et otsustada, kui palju osta seemnevilja, peab põllumees teadma, kas nõue on 10, 15 või koguni 30%.
Seadus venib, külviaeg läheneb, seemnevarud aga vähenevad.