Põllumeest turgutaks miljard laenukrooni


Põllumeest turgutaks miljard laenukrooni
Foto: Sven Arbet

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu eraldas põllumeestele rahapuuduse leevendamiseks 100 miljonit krooni lisalaenu, aga vajadus küünib miljardini.

Nüüd, kus umbusklikud pangad põllumehele enam naljalt laenu ei anna, tuli tootjatele appi Maaelu Edendamise Sihtasutus 100 miljoni krooni laenurahaga.

Laenu antakse kommertspankade vahendusel ühele soovijale kuni miljon krooni ja 80 protsenti sellest garanteerib MES ise. Laenu tähtaeg on üks aasta.

"Oleme mõelnud laenu anda eelkõige mikroettevõtetele ja väiksematele talunikele. Garantiid laenu saamiseks vormistab pank, kes saab selgitada, kas laenajal on tagatist puudu, et MES peaks appi tulema," selgitas MESi finantsjuht Ardo Nõmm Maalehele laenu menetlemise võimalusi.

MES on välja töötanud kolm liiki laenupakkumisi, mille hulgast ettevõtja saab valida sobivaima. Esiteks, pank laenab omavahenditest ja annab MESi eest laenugarantii, mida MES aktsepteerib. Teiseks, pank laenab MESi vahenditest koos MESi garantiiga. Kolmandaks, pank laenab MESi vahenditest ja laenaja tagatistega.

"Peame sel nädalal SEB ja Swedbankiga läbirääkimisi, aga pakkumise tahame teha ka teistele Eesti krediidiasutustele," ütles Ardo Nõmm. "Veebruari keskel on juba esimestel laenajatel võimalik pankadesse pöörduda. Selleks ajaks jõuab MESi kodulehele ka laenuinfo."

Seeder otsib miljardit kevadtöödeks

Ometi jääb sajast miljonist põllumeeste laenuvajaduse rahuldamisel väheks. Nii tegi MESi nõukogu põllumajandusministeeriumile ettepaneku, et ministeerium aitaks leida veel kuni miljard krooni, mida maaettevõtjatele laenata.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas, et selle tööga on juba alustatud. Abipaketis on üks olulisemaid meetmeid kevadkülvilaen põllumeestele.

"Kevadkülvi aeg tuleb tootjatele keeruline. Eelmine aasta oli põllumeestele raske, rasva naha all ei ole ehk ei ole sääste, mida põllumees saaks tagataskust võtta. Kevadel on aga vaja teha uusi kulutusi seemnetele, väetistele, kütusele. Samas - kui sa kevadel külvad, tuleb tulu ju alles sügisel," selgitas minister Seeder. "Raha leidmiseks peame kindlasti rääkima läbi rahandusministeeriumi ja valitsuskabinetiga, et selgitada, millised võimalused on. Sest MESi enda vahenditest siin ei piisa."

Minister lisas, et MESiga on räägitud ka täiendavatest laenutagatistest. Selleks on MESil võimalusi kuni miljardi krooni ulatuses.

Toetused tulevad varem

Kolmas abinõu, millega ministeerium praegu tegeleb, on põllumajandustoetuste võimalikult kiire väljamaksmine. Jutt käib eelkõige loomakasvatustoetustest. Seederi hinnangul eeldab see arutelu PRIAga, samuti Euroopa Komisjoniga, sest mõnda toetust saab varem välja maksta ainult EK nõusolekul.

Põllumajandusminister selgitas, et kavas on tulevikus rakendada investeeringutoetuse osalist ettemaksmist. Selleks tuleb muuta maaelu arengukava ja saada kooskõlastus Euroopa Komisjonilt.

"Investeeringutoetuste ettemaksmine eeldab taotlejalt 110% täiendavat garantiid ja PRIA-lt täiendavat bürokraatiat. Kui osa investeeringurahast makstakse ette, tuleb teha tasaarveldusi tagantjärele," arutles Seeder. "Kui meil on see õigus olemas, saame otsustada, kas seda kasutada või mitte."


Kolm võimalust

1. Pank laenab omavahenditest ja annab MESi eest laenugarantii, mida MES aktsepteerib.
2. Pank laenab MESi vahenditest koos MESi garantiiga.
3. Pank laenab MESi vahenditest ja laenaja tagatistega.

Loe veel


Abi põllumehele

  • 100 miljonit krooni MESi laenuraha, mida vahendavad pangad ühele taotlejale kuni miljon krooni.
  • MESi garantii laenudele.
  • Toetuste varasem väljamaksmine.
  • 1 miljon krooni toetust Hiiumaa piimatootjatele, kes peavad toetuse saamiseks moodustama ühistu.
  • Väljatöötamisel on põllumajandusministeeriumi ja MESi meetmete pakett, et taotleda veel kuni miljard krooni täiendavat laenuraha.

Allikas: MES, põllumajandusministeerium

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare