Põllumeeste boikott sundis väetisehindu alandama
Eelmisel aastal tõstsid väetisetootjad nafta- ja gaasihinna tõusule viidates mineraalväetiste hinna enam kui kahekordseks.
Põllumeestel ei jäänud üle muud, kui hambad risti maksta. Põldudele külvatud väetiseraha ulatus ainuüksi Eestis sadadesse miljonitesse kroonidesse. Sügisel pidi aga enamik põldureist viljakasvatuse tulusid-kulusid kokku lüües seisma silmitsi pika miinusega.
Tavaliselt hakatakse järgmise aasta väetist muretsema juba oktoobris-novembris. Sel talvel lükati aga ostud edasi. Kogu Euroopas.
Kui ka jaanuaris ja veebruaris ei olnud põldurite horde väetisemüüjate ustele kloppimas, lasksid tehased lattu toodetud väetisekuhjade hinna alla.
"Väetisehinnad on kõvasti langenud," kinnitab Kemira GrowHow tegevdirektor Ants Puusta. Peapõhjusena nimetavad nii tema kui teised väetisemüüjad üldist nõudluse vähenemist. Teiseks põhjuseks on mineraalväetiste tooraine - nafta ja gaasi - hinna langus.
Hinnalanguse põhi on juba käes
"Hinnalanguse on tekitanud üldine majanduslangus, aga ka see, et piimahinnad on Euroopas kukkunud," arvab Farm Plant Eesti tegevdirektor Jyrki Virtanen.
Põldurid kärbivad väljaminekuid ja Virtaneni hinnangul võib Eestis väetiste müük langeda kuni veerandi võrra.
Kui aasta tagasi olid Eesti väetisehinnad teiste riikide omast pea jagu kõrgemad, siis praeguseks on tase ühtlustunud. Virtaneni sõnul olid aasta alguses Soome hinnad madalamad, kuid praegu on enam-vähem samal tasemel.
"Arvan, et põhi on käes," ütleb Konekesko Eesti viljaosakonna juhataja Raivo Paavel hindade kohta. Sama arvamust jagavad ka teised väetisemüüjad. Märts on käes ja põllumeestel tuleb väetis ära osta, kui nad tahavad selle kevadtööde ajaks kätte saada.
See on jälle nõudlust tekitanud ja nii pole müüjate meelest põhjust hinda enam rohkem langetada.
Ka põllumeestel tuleb säästuaasta
"Hinnad on langenud, aga mitte tunamullusele tasemele, kui väetisetonni sai 4000 krooniga," tõdeb Alex Agro OÜ juhataja Hindrek Muts Võrumaalt. Nende 800 hektarile läheb vaja 300-350 tonni väetist.
"See aasta tuleb teha säästuaasta," ütleb Muts. "Kui loomad oleksid, siis võib-olla saaks üldse ilma mineraalväetisteta hakkama."
Jõgevamaal asuval OÜ Puidukaubandusel on 750 lehma ja tütarettevõttel sigala. Ettevõtte juhi Marek Kõbu sõnul on sõnnikut ja läga mõtet kasutada lautadele lähematel põldudel, kaugemale vedu on kulukas.
Minimaalsed väetisekogused on neil 1300 hektari tarbeks ostetud.
"Ei lähe rekordsaake püüdma, aga maad päris nälga ka ei jäta," ütleb Kõbu. "Rohumaade poolelt me eriti kokku ei hoidnud, muidu tuleb talvel silo kvaliteedi pealt lõivu maksta."
Rekordsaake saanud OÜ Männiku Piim Tartumaal plaanib tänavu osta 1300 hektari jaoks väetist 2,5 miljoni krooni eest.
Mineraalväetist ostetakse mullusest 10-15% vähem, läga kasutatakse rohkem.
Osaühingu juhataja Avo Samarüütel ei taha latti alla lasta ja tuletab meelde vanasõna: narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda.
Kevadkülvilaenu ei anta tänavu kõigile
Alex Agro on üks neist teraviljakasvatajatest, kes tegi tunamulluse suurepärase saagi ja kõrgete viljahindade paistel suured investeeringud. Firma ostis uut tehnikat ja pani püsti uue laohoone.
Nüüd on hinnad all, aga pangad tahavad ikka oma laenu- ja liisinguraha kätte saada.
"Oleks viljahinna langust ette teadnud, poleks nii palju investeeringuid teinud," ütleb Hindrek Muts. "Nüüd peab vee peale jäämiseks püksirihma pingutama."
Varakevadel on vaja raha väetiste, seemnete ja kütuse ostmiseks. Kui varasematel aastatel tasus põllumehel vaid panka sisse jalutada ja laenulepingule allkiri visata, siis nüüd tuleb kevadkülvi laenu saamiseks esitada hulk pabereid, et tõestada oma maksejõulisust.
Õnneks pakuvad väetisemüüjad krediiti - kevadel saab põllumees nende käest väetise ja seemne ning sügisesest saagist tehakse tasaarveldus. Kuid ka nemad ei anna enam krediiti igaühele.
"Klientidele pakume rahastust nii ise kui läbi finantsasutuste. Võimalus on tasuda ka viljaga," selgitab Konekesko Eesti tootejuht Valmar Vaater.
Tarvikute eest tasumise maksetähtaeg on tänavuse aasta november. Üldiselt on Konekeskos intress 6 kuu euribor pluss 3,9%.
"Ka meil on krediidi saamise võimalused rangemaks läinud," märgib Farm Plant Eesti tegevdirektor Jyrki Virtanen.
Kontrollitakse taotlejate tausta ja eelistatakse neid, kellega on pikad koostöösidemed ning kelle maksejõulisuses võib kindel olla.
Litagra müügijuhi Madis Kahu sõnul ostetakse neilt vaid 50-70% mullusest väetisetasemest.
Samas on krediidimüügi osa vähenenud ja kasvanud nende põldurite arv, kes maksavad väetise eest kohe ära. Nii saavad põllumehed väetise ka tsipa soodsama hinnaga.
NPK-väetiste hinnad (kr/t) olenevalt toimeainesisaldusest
Konekesko Eesti 7500-8990
Kemira GrowHow 6600-8100
Farm Plant Eesti 6690-8490
Agrochema 6600-8000
Litagra 6600-8500
Allikas: väetisemüüjad
Lämmastikväetiste hinnad (kr/t) olenevalt toimeainesisaldusest
Konekesko Eesti 5500
Kemira GrowHow 5000-5500
Farm Plant Eesti 4990-7390
Agrochema 5500
Litagra 5700-6500
Allikas: väetisemüüjad
