Põllumeeste top-up kasvas alanud aastal õige pisut
Tänavuses eelarves on kõigi maaelutoetuste kogusumma koos Euroopa Liidu rahaga 261,27 mln eurot (4,088 miljardit krooni).
Top-up tõuseb 1,28 mln euro võrra – Eesti riik on selleks lisanud 1,28 mln eurot (20 mln krooni). Riigi lubatud maksimummääras maksti põllumeestele top-up’i vaid 2008. aastal, kui see oli 767,8 mln krooni. 2009. aastaks langes riigi lubatud lisamakse järsult 445,4 mln kroonini, nüüd on taas kerkinud.
35,79 mln eurot top-up’i jaguneb täiendavateks otsetoetusteks.
Põllumajandusministeeriumi andmetel makstakse 2011. aastal põllumajanduskultuuri kasvatamise toetust 19.62 eurot hektari kohta, heinaseemne kasvatamise toetust 30.87 eurot/ha, ammlehmatoetust 94.08 eurot loomühik, veisekasvatamise toetust 82 eurot loomühiku eest, piimatootmise toetust 2 eurosenti/kg, ute kasvatamise ja utetoetust.
Euroopa Liidust tulevat ühtset pindalatoetust jagatakse 81,93 mln eurot ja seda makstakse 91.59 eurot hektari kohta. Piima eritoetust kuni 100pealistele piimakarjadele ja Hiiumaal ka üle 100pealistele saab 65.96 eurot lehma kohta.
Kasutamata investeeringuraha ei kao
Maaelu arengukava (MAK) kaudu jagatakse investeeringutoetusi nii lautade ehituseks kui maaelu mitmekesistamiseks.
Kogu MAKi raha, mida tänavu on 114,40 mln eurot (1,79 mld krooni), tuleb Euroopa Liidu eelarvest, mida kaasfinantseerib Eesti riik tänavu umbes 25 mln euroga.
2010. aastal eraldati investeeringutoetusi kokku 4,293 miljardi krooni eest, aga kasutati ära vaid 3,81 mld krooni eest. Sest maaelu arengukava (MAK) kaudu eraldatud 2,1 miljardist kroonist investeeringutoetusteks läks mullu kasutusse ainult 1,7 miljardit.
Selline kübaratrikk, justkui saaksid põllumehed tänavu investeeringutoetusi vähem, aga tegelikult saavad rohkem, tuleb sellest, et eelmisel aastal ei jõudnud põllumehed kõiki investeeringutoetusi ära kasutada. Seega plaanitakse neid toetusi tänavu vähem anda.
Samas on tänavune investeeringutoetuste plaan kõrgem kui mullune tegelik rahakasutus. Nii saavad põllumehed ikkagi 12,78 mln eurot toetusi rohkem kasutada kui eelmisel aastal. Kroonides on see 200 mln rohkem kui mullu.
“Oleme igal aastal planeerinud oluliselt suurema summa investeeringutoetusteks, kui põllumehed on tegelikult võimelised ära kasutama,” selgitab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et tänavu võeti investeeringutoetuste summat seetõttu pisut väiksemaks.
Põllumeestel pole omafinantseeringuks raha
Ettevõtjate suurimaks takistuseks on saanud omarahastus, sest põllumeestel ei jätku selleks raha ja pangad ei taha kergelt laenu anda.
Kui põllumees saab PRIAst oma projektile heakskiidu, on tal kaks aastat aega investeeringu tegemiseks, mõningatel juhtudel on pikendatud investeerimisaega ka kuni nelja aastani.
“See ELi eelarvest Eestile eraldatud investeeringu raha ei lähe kaduma isegi siis, kui seda kohe kokkulepitud ajal ära ei kasutata, sest MAKi raha kasutamiseks on meile antud aega 2015. aasta lõpuni,” rõhutab põllumajandusminister.
Siseriiklikud toetused on kasvanud: mullu olid need 47 mln krooni, tänavu 3,26 mln eurot (51 mln krooni).
See raha jagatakse järgmiselt: 1,66 mln eurot läheb põllumajandusloomade aretustoetuseks, veidi üle 1 mln euro turuarendustoetuseks, 160 000 eurot praktikatoetuseks.
Asendustalunike toetus kasvab
Märgatavalt on tõusnud põllumajandustootja asendustoetus: eelmisel aastal oli see 4 mln krooni, tänavu aga 380 000 eurot (6 mln krooni).
Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm kinnitab, et talunike asendusteenistus on päris hästi käima läinud ja vajadus asendustöötaja järele taludes üha kasvab. “Alustasime mõni aasta tagasi asendustalunikega nullist, aga nüüd on meil juba üle 200 talupidaja, kes on kasutanud asendustalunike abi.”
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) pole juba mitu aastat riigieelarvest otse raha saanud. Varem oli koda nõuandeteenistuse koordinaator, nüüd on selleks Maaelu Edendamise Sihtasutus.
Samas jätkab EPKK projektidega, milleks on võimalus taotleda näiteks turuarendustoetusi. EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus selgitab, et riik toetab jätkuvalt põllumajandusorganisatsioonide esindatust Brüsselis.
“Loomulikult korraldame ka tänavu oma foorumeid, neid rahastame PRIA projektide kaudu ja jätkame osalemist välismessidel,” räägib Sõrmus. Koda annab endiselt turuinfot ja plaanib põllumajandustoodete tutvustamist. “Tänavu plaanime rohkem tutvustada lambaliha,” lisab Romet Sõrmus.
2011. aastast on kadunud energiakultuuritoetus, mida siiani maksti rapsi, rüpsi ja teravilja kasvatamise eest juhul, kui neist põllukultuuridest toodeti biokütust, samuti energiavõsa kasvatamise eest.
Nüüd otsustati Brüsselis, et eelkõige tuleb toetada toidutootmist ja energiakultuuride toetamisele tõmmati üle euroliidu kriips peale.
Kui palju saab põllumees 2011. aastal toetusi?
| Toetus | 2011 | 2010 |
| mln eurot (mln kr) | mln eurot (mln kr) | |
| MAK (EV ja EL) | 114,4 (1790) | 113,44 (1775) |
| EKF 2007–2013 (EL) | 18,92 (296) | 15,98 (250) |
| Top-up (EV) | 35,79 (560) | 34,51 (540) |
| Ühtne pindalatoetus (EL) | 81,93 (1282) | 72,80 (1139) |
| Turukorraldustoetused (EL) | 6,33 (99) | 4,22 (66) |
| Siseriiklikud toetused (EV) | 3,26 (51) | 3,00 (47) |
| Kokku | 261,27 (4088) | 243,95 (3817) |
Allikas: põllumajandusministeerium
