Talupidajate keskliit aga teatab nüüd, et kutse saatmine volinik Ciolosele ei olnud eilse kohtumise ametlikus päevakorras. Seda dokumenti polnud ette valmistatud ning seetüttu polnud võimalik seda ka allkirjastada. Samuti ei olnud päevakorras protestiaktsioonide korraldamise küsimust.

"Arutluse all oli hoopis Läti kolleegide poolt ettevalmistatud tegevuskava läbiarutamine, mille raames kaardistati kõik võimalikud mõjuisikud ja organisatsioonid EL tasandil, kellega tuleks taotleda kohtumist ja kellele esitada Balti põllumajandusorganisatsioonide kooskõlastatud argumendid toetustasemete ühtlustamise saavutamiseks," räägib Nurm ning lisab, et mingitest protestiaktsioonide korraldamisest eilsel koosolekul juttu ei olnud. Kohtumisel lepiti kokku tegevuskava, mis näeb ette täiesti rahumeelset selgitustööd erinevatel tasanditel.

"Balti põllumajandusorganisatsioonid taotlevad tõepoolest õiglasemaid toetustasemeid ELs, kuid seda ei ole võimalik saavutada valeinfo jagamise ja ebaõiglaste võtetega," on Nurme seisukoht.

Otsetoetuse 90% taseme saavutamise eesmärk ja selleni liikumise kiirus (ületada vahet olemasoleva taseme ja 90% vahel üksnes 30% võrra aastatel 2014 – 2020, seejuures mainimata millise aja jookusul kavatsetakse ülejäänud 70 % katta) on esitletud EL eelarvepaketi eelnõus aastateks 2014-2020, mis avalikustati läinud aasta juunis.

Oktoobris põllumajandusvolinik Dacian Ciolose poolt esitletud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP)reformikava lähtus juba etteantud finatsraamistikust ja täpsustab üksnes, et ülejäänud 70% katmata vahest kaetakse ära 2028. aastaks. Kusjuures on teada, et just Ciolos taotles Euroopa Komisjonis otsetoetuste 90% taseme saavutamist järgmise programmiperioodi jooksul ehk aastatel 2014- 2020.

"Seega on põllumajandusvoliniku süüdistamine põhjendamatu ja temast kuvandi loomine, nagu temast sõltuks toetuste ühtlustamine täiesti alusetu," arvab taluliidu juht.

Pärast Euroopa Komisjoni avaldatud ettepanekuid on otsustuspäedevus Eupoopa Nõukogu (liikmesriikide) ja Euroopa Parlamendi käes, kes peavad eelnevalt konsulteerima Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning Regioonidekomiteega. Peatähelepanu tuleb pöörata mitmeaastasele finantsraamistikule, kuna just selle dokumendiga määratakse ära otsetoetuste ühtlustamise tempo. Viimase osas mängivad võtmerolli liikmesriikide rahandusministrid ja peaministrid. ÜPP reformikava ei saa sätestada teistel alustel toetusi, mis pole tagatud EL eelarvega.

"Eesmärgi saavutamiseks peame keskenduma isikute ja organiusatsioonide mõjutamisele, kellel on antud küsimuses otsustuspädevus," sõnab Kaul Nurm lõpetuseks.

------

KOMMENTAAR

Jaan Sõrra, Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident:

ETKLi peadirektori Kaul Nurme väited ja avaldus tekitavad nõutust, nende eesmärk jääb arusaamatuks. Kiri Ciolosele oli lisaks üldisele tegevuskavale (sh ka võimalikud avalikud aktsioonid) eilse kohtumise üks arutelupunktidest.

Kirja arutati Balti riikide põllumeeste organisatsioonide esindajate koosolekul enne ja pärast õhtusööki, kuid Nurm lahkus.

Kiri jäi kohtumise lõpuks allkirjastamata vaid seetõttu, et otsustati selle tehnilise ja keelelise lihvimisega edasi tegeleda. Kiri saadetakse kõikidele organisatsioonidele kooskõlastamiseks ja täiendamiseks ning lähetatakse uuel nädalal Ciolose poole teele.