Põllumeestel on lootust vabaneda põlluharimist oluliselt segavatest postirägastikest

Teisipäeval kohtusid Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajad majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga. Põhiliseks arutlusteemaks oli tasu maaomanikule tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest, mis puudutab nii maaomanikke-põllumehi, kui ka metsaomanikke ja teisi maavaldajaid.

Peamiseks tehnorajatiste omanikuks on Eesti Energia põhi- ja jaotusvõrgud. Põllumajandustöödel tuleb teha suur hulk lisatööd põllul manööverdamisel liinipostide ja alajaamade vahel, mis väljendub nii ajalises, kui ka rahalistes lisakuludes ja toob lisakulu sektorile kokku sadu tuhandeid kroone.

"Ei saa lugeda õiguslikult ega ka majanduslikult normaalseks asjaolu, kui üks lepingu pooltest, maavaldaja, on seatud seaduse alusel ebavõrdsesse positsiooni monopoolses seisus oleva teise osapoole ehk võrkude omaniku suhtes" rõhutas põlluharija ja MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Ühe võimaliku lahendusena pakkusid põllumehed välja liinide kiirendatud korras kaablisse viimise.

"Võiksime korraldada ühise arutelu leidmaks kriitilised, liinipostidega tihedalt koormatud põllud, et Eesti Energia saaks alustada kaabeldustöödega eelisjärjekorras just nendel põldudel", tegi ettepaneku EPK asepresident Jaan Sõrra.

Minister leidis, et tõstatud probleem on igati asjakohane ning lubas sellist lahendust toetada.

Juhan Partsi sõnul on moodustatud töögrupp Eesti Energiaga seotud probleemide lahendamiseks ning sinna võiks kuuluda ka põllumeeste esindaja.

Kõne all olid ka põhjendamatult kõrged liitumistasud, kui liituv punk asub alajaamast üle 400 meetri kaugusel.

"Täna peab tellima liini ehituse vaid Eesti Energialt, kuid see tuleks kordades odavam teiste firmade teostatuna. Tasu liitumise eest on ebamõistlikult kõrge" sõnas EPK president Juhan Särgava.

"Liitumistasu maksumus peab tuginema reaalsetele ja põhjendatud arvestustele. Praegu kehtiv liitumistasu arvestuse kord vajaks läbivaatamist ning tulevikus tuleks kindlasti vältida olukordi, kus kõrge liitumistasu tõttu jäävad maale investeeringud tulemata" sõnas minister.

Arutleti ka põllumajanduslike taastuvressursside kasutamise teemal, et kasutust leiaksid põhu- ja heina jäägid energia ja soojuse tootmiseks, millega saaks kaas aidata Eesti taastuvenergia normatiivide täitmisele. Leiti, et selles küsimuses edasiminekuks on vajalik täpsem äriplaan, kuidas hajali ressurss käibesse suunata ja millist täiendavaid riiklikku abi vajatakse.

Järgmine kokkusaamine keskliidu esindajate ja ministri vahel toimub jaanuaris.