Foorumil esinenud Maksu-ja tolliameti (EMTA) juhtivervident Kaia Kollo tõi esile, et meil on ka ebaausaid ettevõtjaid, kes püüavad käibemaksu arvelt rikastuda. „Kui põllumees oma tehingupartnerile tähelepanu ei pööra, võib maksupettus langeda ka ostjale,“ ütles Kello.

Ta tõi teraviljafoorumil mitmeid näiteid maksuameti praktikast, kus vahendajad väidavad, et on suurte, tuntud kokkuostufirmade esindajad, aga tegelikult see nii ei ole. Kello selgitas, et teraviljamüüjat peaks panema äripartneri aususes kahtlema näiteks ka see, kui tahetakse vilja kokku osta turuhinnast tunduvalt kõrgema hinnaga. „Selline kokkuostja pakub 5% kõrgemat hinda, sest käibemaksu ei maksta. Kui käibemaksuga kasu ei saa, siis jäetaksegi talunikule maksmata,“ tõi näiteid Kello.

Nii jäi ühel talunikul saaamata vilja eest 70 000 eurot.

„Turul tegutsevad ka libakauplejad, kel on oluline kasu teenida, mitte makse maksta,“ ütles Maksu-ja tolliameti esindaja, nii on pettusi avastatud näiteks väetiste, ehitusmaterjalide müügil.

Kui aga ettevõtja soetab kauba tundmatult ettevõttelt, kelle tausta ta pole uurinud, siis ei saa ta ka hiljem EMTA-le tõestada, et maksis kauba eest ja EMTA määrab ettevõtjale tulumaksu (tulumaksukohustus tundmatule isikule tasutud käibemaksu summalt).EMTA esindaja tõi järgmise näite: Ettevõtja A soetas ettevõttelt B kaupa. Tehingu maksumus oli 50 000 eurot (sh käibemaks 8333,33 eurot).

A ei pööranud tähelepanu B taustale ega B-d esindanud isiku esindusõigusele, mistõttu maksumenetluses ei suutnud A usaldusväärselt tõendada, et oli kauba soetanud just B-lt.

Täiendavalt määratud maksukohustus:
Käibemaks 8333,33 eurot.
Tulumaks 2083,33 eurot (tulumaksukohustus tundmatule isikule tasutud käibemaksu summalt, kuna seda ei loeta ettevõtlusega seotud kuluks).
Intress 100 viivitatud päeva eest 625 eurot.
Kokku maksukohustus 11 041,66 eurot.

„See on suur risk, kui me ei kontrolli, kellega tehinguid teeme,“ rõhutas maksu-ja tolliameti juhtivrevident Kaia Kollo. Maksu-ja tolliametis töötatakse tõhusalt, nii on maksukahju riigile vähenenud 2016. aastaks võrreldes eelmise aastaga juba viis korda.

Tehinguparnteri tausta saab kontrollida Äriregistri teabesüsteemis, Krediidiinfot pakkuvates andmebaasides, EMTA kodulehelt, Interneti otsingumootoritega, lisaks on majandustegevuse register ja kohtulahendite register.

Teraviljafoorumil esinenud maksu-ja tolliameti esindajad Kaia Kollo ja Airi Lepassar kinnitasid, et tõhusat koostööd tehakse suuremate teraviljakokkuostjatega.

Möödunud aastal kasvatati Statistikaameti andmetel Eestis teravilja 348,2 tuhandel hektaril. Kõige suurematel pindadel kasvatati otra, tali- ja suvinisu. Kõige kiiremini on viimase viie aasta jooksul kasvanud talinisu kasvupind. Teravilja kasvupind kokku on viimase viie aasta jooksul kasvanud viiendiku võrra.