Põllumehed avalikkusele: viimane aeg on ärgata ja märgata, mis maaelus juhtunud on
Põllumeeste hinnangul on viimane aeg ärgata ja märgata, mis on juhtunud ja juhtumas Eesti põllumajanduses ning maaelus.
„Meie kõikide eesmärgiks on, et elu Eesti erinevates piirkondades säiliks ja areneks. Kui säilivad töökohad maal, siis jäävad alles ka koolid ning maaelanikele saab pakkuda teisi eluks vajalikke teenuseid. Põllumajandus on jätkuvalt maaelu selgroog, mistõttu mõjutavad arengud põllumajandus- ja toidutootmises väga otseselt maapiirkondi,“ selgitab Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.
„Oleme justkui märkamatult viimase paari aastaga kaotanud kümnendiku Eesti piimakarjast ja veerandi kodumaisest seakasvatusest, millel on paratamatult tõsine ja pikaajaline mõju eestimaalaste toidulauale ja Eesti maapiirkondadele. Jätkuvalt on vaja teha jõupingutusi tekkinud olukorra leevendamiseks, samas on ka oluline, et suudaksime praeguse kriisi kahetsusväärsetest kogemustest õppida ja olla paremini valmis järgmisteks tagasilöökideks,“ rõhutab aktsiooni eel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Eesti rahva ja põllumajanduse suurkuju Carl Robert Jakobsoni sulest ilmus rohkem kui 150 aastat tagasi ajatu mõte: „See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.“
Põllumehed kutsuvad kõiki linna- ja maainimesi ning Eesti toidu sõpru esmaspäeval, 12. septembril kella 13-15 kaasa elama ja kaasa mõtlema Tallinnas Riigikogu hoone ees toimuvale põllumeeste aktsioonile „(M)ärkamine!“
