Põllumehed loodavad, et Euroopa Liit tagab biokütuste turu stabiilse arengu

 (1)
raps
Foto: Ilmar Saabas

Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid Brüsselis, kus arutasid muuhulgas biokütuste turu väljavaateid. Kohtumise tulemusel saadeti kiri Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Leedule, milles palutakse tagada biokütuste turu stabiilne areng.

Euroopa Liidus on muutmisel kehtiv eesmärk, mille kohaselt peaks 2020. aastaks 10% transpordis kasutatavatest kütustest olema toodetud taastuvatest energiaallikatest. Euroopa Parlament võttis 11. septembril vastu resolutsiooni, milles märgitakse, et traditsioonilisest toorainest (nt raps ja teravili) toodetud biokütuse osatähtsus võiks olla 6% transpordisektori energiatarbest. Eurosaadikud andsid selge sõnumi, et esimese põlvkonna biokütuste osatähtsus turul peaks olema Euroopa Komisjoni pakutud 5% eesmärgist kõrgem. Samuti seadsid Euroopa Parlamendi liikmed uue ambitsioonika eesmärgi tõsta teise põlvkonna biokütuste, mida toodetakse nt jäätmetest või puidust, osatähtsuse transpordisektori energiatarbes 2,5% tasemele.

Põhja- ja Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide juhid kutsuvad EL nõukogu üles saavutama selles küsimuses kiire kokkulepe. Viivitus otsuste vastuvõtmisel põhjustaks olulist ebakindlust biokütuste turul ning seaks ohtu juba tehtud ja kavandatavad investeeringud nii esimese kui teise põlvkonna biokütuste tootmiseks.

Kohtumisel leiti, et Põhja- ja Baltimaades on olemas piisav potentsiaal ja võimalus nii esimese kui teise põlvkonna biokütuste ja selleks vajaliku tooraine tootmiseks, mis oleks keskkonna seisukohalt jätkusuutlik ja kasulik ka ühiskonnale. Biokütuste sektori arenguks on siiski vajalik stabiilne õiguslik keskkond.

„Eesti ja teiste kohtumisel osalenud riikide põllumeeste jaoks on oluline, et ka lähiaastatel oleks Euroopa Liidus jätkuvalt tagatud piisav nõudlus rapsi ja teiste biokütuse tootmiseks kasutatavate kultuuride järele, kuid ilmselgelt on kasutamata ka potentsiaal jäätmetest biokütuse tootmisel,“ selgitas kohtumisel osalenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare