„Peaaegu pool põllumajanduses deklareeritud maksudest laekus maksuametile piimakarjakasvatajatelt, mis peegeldab piimatootmise tööjõuintensiivsust ja tähtsust maapiirkondade tööandjana. Selle taustal on kummastav, kui leigelt suhtub valitsus piimakarjade drastilisse vähenemisse Eestis, millel on ilmselgelt pikaajalised mõjud nii maapiirkondadele, riigi maksutuludele kui ekspordile,“ leidis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

2015. aastal põllumajanduses deklareeritud maksudest laekus 46 protsenti piimakarjakasvatusega tegelevatelt isikutelt, millele järgnevad taimekasvatuse (25%), segapõllumajanduse (14%) ja seakasvatusega (8%) tegelevate isikute maksud.

„Käesolev analüüs kajastab vaid põllumajanduse esmatootmise panust maksumaksjana. Võib vaid aimata, milline on piimatootmise kokkukuivamise mõju kogu väärtusahela – põllumajanduse sidusfirmade, piimatööstuste, logistika ja kaubanduse – lõikes,“ lisas Sõrmus.

Maksuliikide lõikes moodustas peaaegu poole põllumajandustootjate poolt deklareeritud maksudest sotsiaalmaks (36,2 miljonit eurot), millele järgnes füüsilise isiku tulumaks (17,5 miljonit) ja käibemaks (13,6 miljonit). Põllumajandustootjad deklareerisid kokku märksa rohkem makse vaatamata sellele, et 2015. aastal tõsteti füüsilise isiku maksuvaba tulu piiri ja langetati tulumaksu määra.

Maaeluministeeriumi ülevaatest selgub, et põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega kujunes 2015. aasta esialgsetel andmetel 920,7 miljonit eurot, mida on +2,2% rohkem võrreldes aasta varasemaga, seejuures taimekasvatustoodang kasvas 20% ja loomakasvatustoodang vähenes 14%.