Põllumehed: meie elukutse peaks olema rohkem väärtustatud

 (7)
Rehepeks Põlvamaal
Foto: Siim Lõvi

Ilmselt pole eriline üllatus, et põllumajandustootjad tajuvad maaelu arengukava toetuste süsteemi bürokraatliku ja keerukana ning leiavad, et see nõuab kontrollimisel liigset täpsust. Oodatakse hoopis toetavat suhtumist ning mõistmist ühise eesmärgi täitmise nimel ja koos põllumehega sobiva lahenduse leidmiseks.

Põllumajandusuuringute Keskus korraldas 2017. aastal põllumajandustootjate hulgas küsitluse, mille üks eesmärke oli koguda tagasisidet maaelu arengukava toetuste kohta. Tulemustest selgub, et põllumajandustootjate arvates peaks põllumehe elukutse olema ühiskonnas rohkem väärtustatud.

Küsitlusele vastajad soovitasid korraldada ka rohkem piirkondlikke teabepäevi, mis soodustaks koostööd kontrollijate ja põllumeeste vahel. Kuna sarnast bürokraatiakoorma liigset raskust tunnetavad põllumehed üle kogu Euroopa Liidu, pakub Euroopa Komisjon tulevikuks välja suunad ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamiseks, kaasajastamiseks ja paindlikumaks muutmiseks. Eesti maaelu arengukava toetuste suuremat paindlikkust soovivad ka meie põllumajandustootjad, kelle arvates tuleks senisest rohkem piirkondlike oludega arvestada.

Veel selgus, et põllumajandustootjad sooviksid tunda ühiskonnalt suuremat toetust ning lugupidamist, põllumehe elukutse peaks olema rohkem väärtustatud. Eesti maapiirkondade hõivatutest 10% on seotud põllumajanduse, metsanduse ning kalapüügiga, kellest omakorda sõltub nendega seotud leibkondade toimetulek ning püsimine hajaasustusega piirkondades.

Seotud lood:

Üks tuleviku ÜPP kolmest peamisest sõnumist on suunatud just sellele eesmärgile, et põllumehel ja põllumajandusel oleks ühiskonnas oluline koht. Teine eesmärk on, et keskkonna- ja kliimategevustes oleks seatud kõrgemad ambitsioonid ja eesmärgid. Kolmandaks peavad toetused olema paremini suunatud, et tagada suurem võrdsus.

Eesti põllumees on juba praegu arvestatavalt keskkonnasõbraliku mõtteviisiga, mis on ka üks meie põllumajandussektori konkurentsieeliseid. Suurem osa meie põllumaast on kaetud erinevate keskkonnatoetuste skeemidega, sealhulgas kasutatakse ligi viiendikku meie põllumajandusmaast maheviljeluseks, mis on üks kõrgemaid suhtarve Euroopas. Selle saavutamisel on olnud selge roll EL-i ühise põllumajanduspoliitika toetustel, mis soodustavad keskkonnasõbralikke tegutsemisviise ning kompenseerivad põllumehele ka puhta keskkonna kui avaliku hüve loomist, mis omakorda on lisandväärtus kogu ühiskonnale.

Põllumajandustootjad tõid välja, et eelistada tuleks neid, kes toodavad vähem saastavalt, kuid samas loovad kõrget lisandväärtust. Riigilt oodatakse suuremat toetust väikestele ning alles alustavatele ettevõtetele. Eraldi toodi prioriteetse grupina välja noorpõllumehed. Toetuste abiga tuleks aidata säilitada elu maal, pöörates erilist tähelepanu ääremaadele ja saartele. Väga rõõmustav tulemus oli see, et põllumehed näevad järjest rohkem vajadust teha koostööd teadlastega. Tootjad soovivad saada paremaid andmekogusid ja selgemat teavet optimaalsete majandamisotsuste tegemiseks. Lisaks soovitakse, et koostöö teadlastega oleks pidev ja järjekindel, saamaks asjatundlikke nõuandeid sobilike põllukultuuride valikul, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel.

Meie põllumajandustootjate mured on tegelikult väga sarnased ülejäänud Euroopa Liidu tootjatega. Seda, milliseks täpselt kujunevad ÜPP toetused tulevikus, näitab tulev aasta, kui koos partneritega jõutakse omavaheliste kokkulepeteni. ÜPP keskseks teemaks on ikka olnud toit, et tagada kaetud toidulaud enam kui 500 miljonile Euroopa Liidu kodanikule.

Allikas: Maablogi

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare