NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
31.07.2018 09:30
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "nii" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    31.07.2018 10:02
    NSVL aegsed mürgid olid ka paljud kantserogeensed. Keelatud praegu.

    Kättesaadavus oli väiksem ja kasutati vähem. Praegu võib iga hobiaednik osta endale 1000 erinevat väetist ja neid piiramatult kasutada.

    Meie ühiskond on arenenud edasi. Paljud organismid, kahjurid samuti arenenud. Saagikus tõusnud, taimede viljakus tõusnud, kuid sellega kaasneb ka vastuvõtlikkus haigustele, kahjuritele. Näiteks kui NSVL ajal sai põllumees näiteks 10 tonni hektarilt, siis praegu juba 40 tonni.

    Vaadakem või lehmade piima tootlikkust. Aastal 1998 andis üks lehm keskmiselt 4400l piima, aastal 2012 oli esimese kuu kuuga andnud lehm keskmiselt 3600l.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 4 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
31.07.2018 09:49
Põllumees on maa kurnaja. Igaüks kasvatagu oma toit ise.
    31.07.2018 10:08
    Ja see väikepõllupidaja nagu ei kurna maad? Lehmi tal kindlasti pole... väetab ju samamoodi ... taimekaitse vaja teha ja siis putukatõrje.... kindlasti pole tal udumoodsat pritsi ja mürginorm on kuidas jumal juhatab... väetisekülvik samasugune....
    31.07.2018 10:24
    Oma tarbeks kindlasti ei mürgita nii palju. Ja korralikult valmistatud kompost ei nõua lisaväetamist. Lisaks on soovitav kasutada neljaväljasüsteemi.
31.07.2018 09:50
... ja kas ei ole põhjust paanikaks? Sinivetiked ei tule sinitaevast...
31.07.2018 10:56
Et mis mõttes pole mürgid? Kõik taimekaitsevahendid (isegi looduslikud ) on mürgid nii inimesele kui mesilasele. Mis nad teevad koos summeeritult on veel iseküsimus.
31.07.2018 11:03
Lisaks veel,et see kõik on intensiivpõllundus,mille kohta tootjad tihti väidavad,et ega me seda ise ei söö. Muidugi jääb võimalus rumaluseks,sest mõeldakse vaid sissetulekule ja vahendeid ei valita. Raha on meil ju jumala seisusesse tõstetud.
02.08.2018 10:30
Pakkusin kord Tartu turul 10 euri ühe ussitanud vaarika eest. Ossa, kus hakkas sagimine pihta...
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega