Põllumehed on hakanud tehnika soetamiseks ühiselt toetust taotlema

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse (meede 1.4.1) saamiseks esitavad põllumehed järjest rohkem ühisprojekte, kus ühe toetustaotluse taha on koondunud vähemalt kolm põllumajandustootjat. Saaremaalt esitati möödunud aastal neli ühisprojekti, millest rahuldati kaks.

"Ühisprojektide arv ja osakaal esitatud taotluste üldarvust on iga taotlusvooruga tõusnud," ütles PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu Saarte Häälele. Ehkki ühisprojekte saab esitada ka teiste MAK-i investeeringumeetmete raames, on just mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus see, kus esitatakse kõige rohkem ühisprojekte.

Suu ütles, et meetme 1.4.1 toetusega soetatakse niisuguseid seadmeid ja masinaid, mille hind võib olla suhteliselt kõrge, aga kasutusaeg Eesti tingimustes küllalt lühike (kombain, viljakuivati). Ühele mikroettevõtjale on suure kulutuse tegemine üksi küllalt keeruline, samas seisab masin või seade suure osa aastast kasutamata. Ühisprojektiga on seda kergem soetada ning ka vajalikud tööd jõutakse ära teha tehnikat kordamööda kasutades, rääkis Suu.

Saarte nõuandekeskuse konsulent Mai Vaher ütles, et aktiivsemad põllumehed on oma toetuste limiidi juba ära kulutanud, mistõttu täiendava toetuse saamiseks ei jää muud üle kui esitada ühisprojekt. Ühisprojekti esitajad peavad olema ühe tegevusvaldkonna tootjad. Näiteks loomakasvataja, kes tahab tegema hakata silorulle, ja taimekasvataja, kellel neid rulle vaja pole, ühiselt silotehnikat taotleda ei saa, märkis Vaher.

Konsulendi hinnangul peab ühisprojekti esitavate põllumeeste omavaheline koostöö olema väga hea ning töömahud ei tohi olla väga suured. Suurte pindade harimise korral tekivad tehnika kasutamisega probleemid. “Eriti keeruline oleks kombainiga, sest ilm on ju ilus kõigil korraga,” nentis Mai Vaher.