Tallinna prügila juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul läheb prügimäelt põllumeestele väga väike osa kompostist. "Praktiliselt ei lähegi seda. Eesti põllumees ei ole majanduslikult huvitatud komposti kasutamisest, sest praegu on põldude väetamiseks odavam kasutada kunstväetisi," märkis ta.

Eesti Maaülikooli mahekeskuse juhataja Sirli Pehme usub, et mida kallimaks muutuvad mineraalväetised, seda suurem on nõudlus komposti järele. "Meil Eestis on küll hetkel niimoodi, et põllumehed, kes ise kompostimist teevad, komposti ka kasutavad, aga üleüldine kasutamine ei ole väga levinud," ütles ta.

Lisaks ei saa mahetootjad juba täna mineraalväetisi kasutada, alternatiiviks on kas sõnnik või kompost. Täna ei tasu aga rahaliselt prügilate juurest komposti laiali vedama hakata, sest prügilad on reeglina põllumeestest kaugel. Lahenduseks oleks see, kui kompostijaamad oleks põllumeestele lähemal. Näiteks võiks komposteerimisega tegelda omavalitsused, kuid Pohlaku sõnul pole kõik see nii lihtne.