Põllumehed rammutavad maad läga ning tuhaga
“Meil on müügimaht tõusnud,” ütleb Farm Plant Eesti tegevdirektor Jyrki Virtanen. Üheks põhjuseks see, et siinselt turult kadus suur konkurent — Konekesko lõpetas tänavusest aastast väetiste müügi.
Teiseks põhjuseks peab ta seda, et ülejäänud konkurendid ei ole olnud nii agressiivsed kui mullu.
Kolmandaks panevad põldurid tänavu rohkem rapsi maha, kuna selle hind pole nii palju langenud kui teraviljadel.
Statistikaameti andmetel külvati sügisel talirapsi lausa 58% rohkem kui aasta varem. “Kui teravilja peale panustatakse vähem, siis rapsile pannakse normaalne kogus väetist, sest mingi raha sealt saadakse,” lisab Virtanen.
Pealegi on väetiste hinnad mullusest 10–15% madalamad.
Suurem osa väetistest on otsas
Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul hoiti väetiste pealt kõige rohkem kokku eelmisel aastal. “Siis olid hinnamuutused kõige suuremad — viljahinnad olid olnud super head ja ka väetisehinnad läksid rekordkõrgeks.”
Viimased kümmekond aastat oli Eesti väetiseturg kasvanud stabiilselt 10–15 protsenti aastas ning kaks aastat tagasi oli siinse väetiseturu mahuks 180 000 tonni. Eelmisel aastal langes see viie aasta tagusele tasemele — 130 000 tonnini. “Mullu oli põhi käes,” hindab Ameerikas.
Baltic Agro väetisemüük kasvas sel hooajal eelmise aastaga võrreldes natuke.
Hindade kohta ütleb arendusdirektor, et lämmastiku puhul kukkusid need kiiresti tõusueelsesse aega, fosfor- ja kaaliväetiste hinnad jäid aga püsima veidi kõrgemal tasemel hinnatõusu eelsega võrreldes.
“Kes tellisid sügisel kauba ära, said suht soodsalt, sest hinnad tõusevad enne kevadhooaega,” lisab ta. Kümne aasta jooksul on vaid ühel aastal juhtunud, et kevadel on väetisehind madalam kui sügisel.
Usk lägasse on masuajal kasvanud
“Suurem osa väetistest on meil otsas ja hilinejatele tuleb ära öelda,” võtab Ameerikas kokku hetkeseisu.
Kevadel pole plaanis ka väetist eriti juurde tellida, sest tegu on hooajalise tootega, mida ostetakse kord aastas. Kui nüüd kõike ära ei ostetaks, jääks kallis kraam lattu seisma ning raha selle alla pea aastaks kinni.
Ligi 150 põllumeest ühendava põllumajandusühistu Kevili juhataja Mart Kuke sõnul tegelevad nad väetiste müügiga tõsisemalt teist aastat ja tänavu kasvas maht kolmandiku võrra. “Me ei suuda tänavu nii palju müüa, kui liikmetel vaja oleks,” lisab ta.
Kehtna Mõisa juhatuse esimehe Märt Riisenbergi sõnul ei jäänud nende maa päris väetamata ei mullu ega ka tänavu.
“Kulud olid enam-vähem võrreldavad, aga kuna väetised olid tänavu odavamad, saime suurema koguse. Päris ilma väetamata ei saa, sest siis on saak väiksem.”
Väetist aitab kokku hoida läga kasutamine põllurammuks. Kolme aasta kogemuse põhjal julgeb Riisenberg tänavu läga rohkem ka pealtväetamiseks kasutada.
Kui varem põllumehed eriti ei uskunud läga mõjusse, siis masuajal on see usk kasvanud. Eriti neis ettevõtetes, kus lehmad elavad uutes vabapidamislautades ja vedelat läga tekib rohkesti.
Selja OÜ kasutab põldudel läga teist aastat. Sellega alustati pärast uue lauda valmimist. Kaks kolmandikku osaühingu loomade tekitatud ligi 17 000 tonnist lägast laotatakse põllurammuks kevadel ja kolmandik jääb sügiseks.
Tänavu osteti lämmastikväetist mulluse 50 tonni asemel 40 tonni. “Ühe aasta kogemuse põhjal ei oska läga mõju hinnata,” ütleb Selja OÜ juhataja Ahti Kukk. “Aga tundub, et mõju ikka on. Mullu said suviviljad läga ja lämmastikku ning saagid ei kukkunud eriti.”
“Läga efekti ei näe kohe,” ütleb staažikas agronoom Peeter Alep Põlva Agrost. Nemad hakkasid lägaga väetama 2002. aastal ja esimestel aastatel erilist mõju mullaviljakusele ei märganud. Mõju hakkab alles nüüd avalduma. Tänavu on plaanis ka mullaproovid teha ja siis saab teada täpsed tulemused.
Mineraalväetisi kasutavad nad tänavu mullusest natuke vähem ja läga rohkem. Saagid on Alepi sõnul “tagasihoidlikult keskmised, kuid pisitasa on saagikus hakanud tõusma”.
Mees rõõmustab selle üle, et viimasel ajal on hakatud läga hindama ega jäeta seda pärast laotamist mitmeks päevaks õhu kätte seisma, vaid küntakse kohe mulda. Nii jääb lämmastik lendumata ja on taimedele turgutuseks.
Turbatuhka müüakse sümboolse hinnaga
Võrumaal Võhandu POÜ põldudel kasutatakse tänavu happeliste muldade neutraliseerimiseks koldetuhka.
Põlvas asuv PKM Grupp OÜ müüb turbatuhka sümboolse hinnaga, 2 krooni tonn. Kuna veokaugus pole pikk, ei lähe ka transpordikulud suureks.
Võhandu POÜ taimekasvatusjuhi Airi Johansoni sõnul on see tuhk põlevkivituhast pisut lahjem.
Põldude lupjamiseks mõeldud tuhk toodi kohale kaetud haagistega ja põllule puistati see sõnnikulaoturiga. Ühtekokku 50 hektarile, mille järel sinna külvati nisu.
“See oli uudne pakkumine ja otsustasime proovida, sügiseks on näha, kuidas ta teraviljadele mõjus,” selgitab Johanson 250 tonni koldetuha ostmist.
