Põllumehed: rohkem tuleb tähelepanu pöörata toidutootmise konkurentsivõimele
Täna arutatakse riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena maaelu arengukava 2014-2020 eelnõu.
Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiavad, et meie tootjate ebavõrdseid konkurentsitingimusi arvestades peab uue arengukava prioriteet olema Eesti toidutootmise konkurentsivõime kindlustamine.
„Teeb muret, et uuel perioodil on kavas vähendada põllumajandustootmise arendamiseks ettenähtud investeeringutoetuse eelarvet seniselt 191-lt 163 miljonile eurole, mis on sektori investeerimisvajadust arvestades ilmselgelt ebapiisav. Kodumaise toidutoorme konkurentsivõime võrreldes importkaubaga sõltub otseselt investeeringutest esmatootmise kaasajastamiseks,“ ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Maaelu arengukavas tuleks põllumeeste esindajate sõnul parandada meetmete sidusust ja omavahelist loogikat – erinevate ettevõtete vajadused ja võimalused on erinevad, mida tuleks arvestada meetmete kujundamisel.
„Täpsustada tuleks põllumajanduse investeeringutoetuse andmise põhimõtteid. Traktoritele tuleks eelistada pikaajalisi investeeringuid tootmishoonetesse ja statsionaarsetesse seadmetesse. Kuna eelnõu kohaselt on väiksema müügituluga ettevõtetele abikõlblikud ka mobiilsed masinad, siis tuleks põllumajandusettevõtete investeeringumeetme eelarve jagada kaheks, arvestades seejuures sihtgrupi proportsioone Eesti põllumajanduse kogutoodangus. Majanduslikult optimaalsete investeeringute võimaldamiseks tuleks mõnevõrra tõsta toetuse maksimaalset summat ettevõtte kohta,“ loetles Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu arengukava kitsaskohti.
Põllumajandusminimisteeriumi ettepanekuga, mille kohaselt saavad majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetust küsida vaid mikropõllumajandusettevõtted, saavad põllumehed nõustuda vaid tingimusel, et põllumajanduse investeeringumeetme sihtgrupp piiratakse aktiivsete toidutootjatega ja toetuse andmisel eelistatakse pikaajalisi investeeringuid. See tagaks mõlema meetme omavahelise kooskõla ja investeeringupoliitika eesmärgid oleksid paremini arusaadavad.
Põllumeeste esindusorganisatsioonid avaldavad kahetsust, et valitsus ei leidnud võimalust järgmisel aastal üleminekutoetuse maksmiseks riigieelarvest. Kuna järgmisest aastast tõotavad tänase seisuga märkimisväärselt väheneda aktiivsete põllumajandustootjate sissetulekud, siis oleme nõus jätma otsetoetusteks broneeritud 19 miljonit eurot (koos kaasfinantseerimisega 25 miljonit eurot) maaelu arengukava meetmete rahastamiseks, kui see summa suunatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetme toetusmäära tõstmiseks, veiste karjatamise toetamiseks käesoleva perioodi tingimustel ja põllumajanduse investeeringutoetuseks eelpool toodud tingimustel.
Mahepõllumajandusliku tootmise toetamisel tuleb arengukava piiratud eelarvet arvestades eesmärgiks seada tootmisele orienteeritud mahetootjate majanduslik jätkusuutlikkus, mahepõllumajanduse tootlikkus ning mahetoodete jõudmine tarbijateni, leiavad põllumehed.
Maapiirkondade arengu paremaks toetamiseks peaks Leader-lähenemist uuel perioodil toetama ka teistest EL struktuurifondidest.
