Probleem tekkis sellest, et Lääne-Bengali osariigi valitsus, kes oli huvitatud tehase rajamisest, sundvõõrandas selle jaoks farmeritelt 400 hektarit maad. Omanikele pakuti selle eest ka kompensatsiooni, kuid osa talumehi keeldus rahast ja asus oma maad tagasi nõudma. Valitsuse kinnitusel oli kõik õiguspärane ning mitte tolligi maad ei võetud talumeestelt ebaseaduslikult.

Tehas poliitiliseks võitlusväljaks

Peagi sai Singuri tehasest ka poliitilise võitluse tanner. Nimelt on osariigi valitsuses enamuses kommunistid, maa kaotanud põllumehi aga toetab opositsiooniline Kongressi partei.

Protestijad, keda väideti olevat ligi 30 000, blokeerisid tehase juurde viivad teed. 29. augustil evakueeriti 3600 Tata töötajat politsei kaitse all ning sellest peale tehas seisab. Märulipolitsei ja protestijate vahel leidsid aset ka kokkupõrked ning viimaste andmetel olla seal olnud kümneid kannatanuid.

Tata kontserni boss Ratan Tata kinnitas, et kui väljaastumised jätkuvad, võidakse Nano tootmine üle viia kusagile mujale. Seda vaatamata tõigale, et Singuri tehase rajamisele on kulutatud üle 350 miljoni dollari.

Kõige kiirem lahendus oleks kasutada mõnd olemasolevat Tata tehast, kuid pikas perspektiivis vajab Nano ikkagi omaette tootmisvõimsusi.

Probleeme uuele tehasele asukoha leidmisega Tatal ei tule, sest juba praegu on kaheksa tööstuse arendamisest huvitatud osariiki pakkunud talle tehase rajamiseks maad. Küll aga tähendaks tootmise ümberkolimine paratamatult Nano kallinemist. Kui Singuris siiski kokkuleppele jõutakse, lükkub seeriatootmise algus vähemalt pool aastat edasi.

Kõige kiiremini arenev autoturg

India 1,1 miljardist elanikust ligikaudu kaks kolmandikku elatub põllumajandusest. Teisalt on India Hiina ja Venemaa kõrval kõige kiiremini arenev uus autoturg. Mullu valmistati Indas üle poolteise miljoni sõiduauto ning tootmine kasvab kiiresti. Seega jälgivad Tata konkurendid tähelepanelikult praegu toimuvat ning konflikti lahendus võib olla kaugeleulatuvate tagajärgedega.