Põllumehed tulevad kolmapäeval meelt avaldama
Kell 13.30 leiab samas aset Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi õigusaktide eelnõude tutvustamine. ÜPP reformi teavitusüritus viiakse samaaegselt läbi kõigis ühenduse liikmesriikides, Eestis tutvustab seda Sören Kissmeyer-Nielssen Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadist.
"Reformikava, mida 12. oktoobril esitletakse, ei rahulda Baltimaade põllumehi ning ei järgi Euroopa Liidu solidaarsuspõhimõtet. Ühisel turul ei ole võimalik toota, kui põllumajanduse sisend- ja kokkuostuhinnad on ühenduse riikides sarnased, toetused erinevad aga mitmeid kordi. Võrreldes EL 27 keskmisega saame toetust üle kahe korra vähem. Meile teadaolevalt on liitumisel fikseeritud täismahus finantspaketti arvestades toetuse määr 2009. aasta andmetel kasutuses oleva põllumajandusmaa järgi Eestis 115 €/ha, Kreekas 390 €/ha ja näiteks Hollandis 460 €/ha. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine on 270 €/ha. Kõik Euroopa Liidu põllumehed konkureerivad omavahel ühenduse ühtsel siseturul ja toetuste süsteem praegusel kujul ei soodusta kuidagi ausat konkurentsi. ÜPP reformikavand tahab ebavõrdsuse kinnistada veel aastakümneks.
Just äsja näitas Eesti rahvas, sh ka põllumehed, solidaarsust finantsstabiilsuse tagamisel, võttes kanda suure rahalise vastutuse keerulises majandusseisus olevate, meist jõukamate riikide ees. Leiame, et sarnast solidaarsust ja valmisolekut kompromissideks peaks Euroopa Liit ning tema liidrid üles näitama ühenduse kõikide poliitikate kujundamisel. Ühine põllumajanduspoliitika on põlistamas kahekiiruselist Euroopat ja seda ei saa nimetada kuidagi "ühiseks".
Eesti põllumehed on varemgi juhtinud tähelepanu ÜPP vildakale toetussüsteemile ja meil on hea meel, et ka Eesti valitsus on osundanud ebaõiglusele tulevases põllumajandustoetuste kavas. Ootame võrdsemate toetustingimuste kehtestamist põllumajanduses eelarveperioodil 2014─2020. Toetame täielikult meie valitsuse nõudmisi toetuste võrdsustamiseks vähemalt 90 protsendi tasemele Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2014," seisab põllumeeste poolt saadetud pöördumises.
Meeleavaldused toimuvad samuti Läti ja Leedu pealinnades, samal ajal saab teoks ka kolme Balti riigi põllumeeste ning europarlamendi saadikute ühisväljaastumine Brüsselis.
Põllumehed kutsuvad üles kõiki eestimaalasi-toidutarbijaid, kes eelistavad kodumaist toitu ja on põllumeestega solidaarsed, toetama nende nõudmisi. Kui toetused jäävad Euroopa Liidu poolt planeeritud tasemele, ohustab see Eesti toidujulgeolekut. Ebavõrdsetest toetustest tulenev alarahastatud põllumajandustootmine võib viia põllumajanduse industrialiseerimiseni ja tõugata tagant ettevõtete, sealhulgas ka maa müüki umbisikulistele finantsfondidele või kolmandate riikide esindajatele. Meie toidulaud jääb siis ühekülgseks ja vaesemaks, turule tuleb rohkem rämpstoitu, sest kvaliteettoitu pole võimalik sellistes konkurentsioludes toota ja tarbija valikuvabadus väheneb.
