Põllumehed võivad hakata saama toetust rukkiräägu ja põldlõokese kaitsmise eest
Seoses sellega on keskkonnaministeerium esitanud põllumajandusministeeriumile ettepanekud toetusmeetmetest, mida Eesti põllumajanduses tuleks 2014. aastast kasutusele võtta, kirjutab Saarte Hääl.
Paljude põllumajandusmaastikega seotud liikide, nagu näiteks rukkiräägu ja põldlõokese, arvukus Eestis langeb endiselt ning seetõttu leiab keskkonnaamet, et vajalik on toetusmeede selliste liikide seisundi parandamiseks.
Mida siis põllumeestelt oodatakse? Selleks, et võimaldada rukkiräägu pesakonnal pesitsusalal üles kasvada, peab põllumees hakkama pesapaikadega asustatud põllumaadel hiljem niitma, mistõttu haljasmass kaotab osa oma toiteväärtusest. "Et seda kompenseerida, selleks soovimegi edaspidi eraldi toetust," ütles keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialist Annely Reinloo.
Põldlõokese puhul võiks viljakasvataja jätta viljapõllu sees lõokese pesituspaikade jaoks mõned põllulapid külvamata, hiljem aga nendelt lappidelt saamata jäänud viljasaak kompenseeritakse. Kokku on 15 liiki (rukkirääk, suurkoovitaja, põldtsiitsitaja, väikeluik, suur- ja väike-konnakotkas, põldlõoke, kiivitaja, mudakonn, harivesilik, liblikad [näiteks mustlaik apollo, nõmme tähnik-sinitiib], kimalased, kirjukaan, kõre, kurvitsalised [näiteks tutkas]), kelle kaitsmisega seoses saamata jäänud tulu tahetakse maaelu arengukava uue programmperioodi ajal hakata hüvitama talunikele, kes soovivad liikidesõbralikke tegevusi teha.
