Põllumehel röövhanedest kõrini

 (18)
Põllumehel röövhanedest kõrini
Tartumaa talumehe Juhan Ojamaa meelest võiksid haned oma söömaorgiaid pidada mujal kui tema põllul. Lindude minemaajamise teeks lihtsamaks õigus neid küttida.Foto: Raivo Tasso

Pruunivatimeeste rüüsteretked viljapõldudel on läinud sedavõrd masendavaks, et põllumehed tahaksid haarata püssi järele.

“Siin ei aita enam muud, kui tuleks lubada kevadine haneküttimine – mitte et saada jahielamust, vaid et vähegi ära hoida lindude tekitatud kahjusid,” on Tartumaa Haaslava valla Aardla küla Ojamaa talu peremees Juhan Ojamaa tulivihane.

Mees näitab orasepõldu, kus pidutseb sadu linde. Nad on põllu nii tihedalt ära katnud, et see on nende sulestiku värvist suisa pruun. Kui põllumees neile läheneb ja plaksutab, tõusevad õgardid õhku ja alles siis on näha orast. Paiguti paistab must maa, sest pruunivatimehed on orase nahka pistnud.

“See jahipidamine ei pea massiline olema, aga kui paugu ära paneks, oleks see parv kaugele kadunud,” arutleb Ojamaa, kel jahimehepaberid ja püss olemas.

Ojamaa ütleb, et ega tal hanede vastu midagi ole, kuid neid on saanud üle mõistuse palju. Kui tahetakse sellisel tohutul hulgal rändlinde toita, tuleks rajada neile söödapõlde. Seni on ta vilja kasvatanud teisel eesmärgil.

“Nüüd tuleb välja, et külvan vilja rändlindude söötmiseks,” on Ojamaa meel mõru.

Alternatiivina hanede küttimisele kevadise rände ajal orasepõldudel näeb ta lindude tekitatud kahjudele kulupõhiseid hüvitisi riigilt. “Sedavõrd suurele tootjale kui mina on praegune kompensatsioon peaaegu olematu,” leiab ta.

Seotud lood:

Hüvitise maksimum on taotleja kohta 3196 eurot ehk vanas rahas 50 000 krooni. Olgu vilja maas 20, 200 või 2000 hektarit.

“Saamata jäävat tulu loen vanas rahas poolele miljonile kroonile, aga hüvitist saaksin vaid
50 000 eest,” arutleb Ojamaa.

Ojamaa kasvatab vilja 750 hektaril, sellest talivilja paarisajal. Sellest paarisajast hektarist talinisust on hanede tõsisemaid rüüstamisi vähemalt sajal. Peremehe pilk ütleb, et sellest oma 60–70 hektarit tuleb üle külvata.

“See käib minu ja mu rahakoti arvelt, kahjud on päris suured. Ma ei leia, et haned tuleb maha tappa, aga mingi mõistlik kompromiss on vaja leida,” on Ojamaa nõutu.

Pauk on pauk, laske õhku

Eesti Maaülikoolis töötav hanespetsialist Aivar Leito haarab peaaegu peast kinni, kui kuuleb, et Maaleht räägib jälle hanekahjustustest ja nende kompenseerimisest. Ta on teemast tüdinud ja samas pettunud, kuidas Eestis see probleem lahendatud on.

“Ega siin olegi rohtu, tuleb eurokohtusse minna õigust nõudma ja nii ongi,” põrutab ta.

Leito sõnul kuulus ta omal ajal linnukahjustuste kompenseerimise töörühma, mille väljatöötatud kompenseerimismehhanism ei näinud ette hüvitistele lage ja põllumehed said selle ka kätte tegeliku kahju ulatuses.

“See lagi on puhtalt euronõue ja seati meil jõuga sisse,” on ta rahulolematu.

Leito peab samuti ELi seaduste järgi kehtestatud linnukahjude hüvitamise piirmäära 3196 eurot ehk 50 000 krooni naeruväärselt väikeseks suurematele viljakasvatajatele.

Samas peab ta hanede küttimist kevadise rände ajal lootusetuks sooviks. Üle Euroopa on kevadine veelinnujaht juba aastakümneid keelatud ja küllap nii jääbki. Et haned söönuks saaks ja põllumehed vaeseks ei jääks, on kaks võimalust – praeguse naeruväärse kompensatsioonisüsteemi muutmine ja põllumeeste aktiivsus ning nutikus põlde hanede eest kaitsta.

“Aktiivne koeraga või püssiga valve, aga püssiga siis vaid õhku lasta, mitte lindude pihta,” pakub Leito paari mõjusat viisi.

Leito kinnitusel pole lindude peletamise tõhususel tegelikult vahet, kas õhku või pihta lasta. Pauk on pauk ja hirmutab ühtmoodi.

Küttimisluba ei tasu loota

Keskkonnaameti looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi kinnitusel ei ole kevadine linnujaht – nagu igasugune sigimiseelsel ja sigimisajal jaht kõikidele liikidele – eetiline, mistõttu see on kogu Euroopas keelatud.

Suurimad rändlindude tekitatud kahju piirkonnad taotlejate arvu järgi on viimastel aastatel olnud Saaremaa, Läänemaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Tartumaa ja Jõgevamaa. Mullu akteeriti nende kahjusid 79 viljakasvataja põldudel.

Talvi tõdeb, et viimasel aastakümnel on oluliselt muutunud nii meie põllumajandus kui osaliselt sellest tingituna ka rändlindude käitumine.

Kesk- ja Ida-Eestis on kasvanud suured põllumassiivid, enim kasvatatakse lindudele maitsvaid kultuure. Ilmselt on samal ajal märkimisväärselt kasvanud ka mitme linnuliigi populatsioonid. Suurtel, inimasustusest eemal haritavatel põllumassiividel on aga lindudel rahulik toituda.

Loe veel

Siiski on põllumeestel lootust, et praegune absurdne hüvitiste mehhanism, mis korvab ehk vaid väiksemate tootjate kahjud, läheb muutmisele.

“Keskkonnaministeerium koostöös põllumajandusministeeriumiga on alustanud ettevalmistusi riigiabi loa taotlemiseks kaitsealuste loomade ja lindude tekitatud kahju hüvitamiseks,” kinnitab Maalehele keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Üllar Rammul.

Seni on Euroopa Komisjon andnud riigiabi loa vaid suurkiskjate kahju hüvitamiseks ühe riigi (Saksamaa) ühes piirkonnas. Lindude tekitatud kahju hüvitamiseks pretsedent veel puudub.

Rammul nõustub, et üks võimalus olukorra leevendamiseks oleks söödapõldude rajamine. “Eestis tegeldakse aktiivselt rannaniitude taastamise ja hooldamisega, selle üks eesmärk on, et rändlinnud saaksid taas enam toituda ja peatuda ajaloolistel aladel ning seega väheneb ka toitumine viljapõldudel,” lisab ta.

Põllumehed on nutikad

Ega põllumehed vaatagi rahulikult pealt, kuidas nende tulevane saak hävib.

Nii on üks talu Virumaal valmistanud paarsada hernehirmutist põlde valvama. Läänemaal sõidetakse mootorrattaga põllul ja ümber selle lindude aktiivsel rändeperioodil. Veel kasutatakse hirmutisi, lohesid, lippe, tuulerattaid.

Mitmed on palganud põlluvahi, kes siis õhku paugutamise või pelgalt kohalolekuga linde peletab. Kõik see on muidugi lisakulu ning kevadel on niigi põldudel tööd üle pea ja iga kätepaar arvel.

Järvamaa mees Jüri Ilves nägi 2007. aastal Hannoveri agrotehnika messil mitut kavalat seadet lindude peletamiseks, mis ehk meiegi viljakasvatajatele võiks abiks olla. Kel asja vastu huvi, siis nende valmistaja kodulehelt www.purivox.com leiab täpsema info.

Nii on seal täispuhutav balloon silmade kujutisega, mis oma erksavärvilisuse ja optilise silmaefektiga peaks linde peletama 40 meetri raadiuses. Ka hõljub see õhupall õhus isegi vaikse tuulega. Veel valmistab tehas laia tiivaulatusega kullikujulisi õhus lendavaid hirmutisi. Aga ka kellamehhanismiga pauguteid, kus taimer võimaldab programmeerida heli tekitamise sagedust.



LINNUKAHJU

Hüvitised

(haned, lagled, kured)

2009       71 261 eurot

2010       90 882 eurot

2011*       95 867 eurot

Hüvitist on kahjusaajal õigust taotleda 12 kuu jooksul pärast kahjude hindamisakti koostamist, ametile ei ole veel laekunud kõik 2011. a kahjutaotlused.

Allikas: keskkonnaamet


Haneparved ohustavad lennuliiklust

“Tänavu kipub lennukitele ohtlik haneaeg eriti pikaks minema,” kinnitab Tartu lennujaama lennuohutuse spetsialist Johhen Ross.

Rossi sõnul kasutavad nemad lindude peletamiseks lennuväljalt pürotehnilisi padruneid. Need teevad kaks pauku – ühe väljalaskmisel ja teise veel õhus.

Rajameister tarvitab raketipüstolit linnuparve märgates lennukite maandumise või õhkutõusmise eel. Samas tuleb seda teha piisava ajavaruga – kui vahetult enne starti mitusada hane üles ajada, tiirutavad nad tükk aega veel õhus.

Tartus on kavas rajameistri auto peale panna seade, millega saab lasta lindudele hädakisa ja mitmesuguseid hääli.

Välismaa lennujaamades on mõnel pool kujud, mille kompressor mõne aja tagant õhku täis lööb, kuju tõuseb maast üles ja peletab linde. “Paraku on kõikide linnupeletusvahenditega üldiselt nii, et kui neid väga tihedalt kasutada, siis linnud hakkavad nendega ära harjuma,” tõdeb Ross.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare