Põllumetsad peaksid enamasti kasvama
Kohustus tähendab selle tagamist, et viie aasta pärast kasvab põllul noor mets.
"Kas tõesti kõik ülejäänud on nii julged, et garanteerivad seal põllul metsa?" tõstatus maaelu arengukava seirekomisjoni viimasel istungil kahtlus sellelt pinnalt, et reeglina on just põldudele rajatud kultuuris ulukikahjustused (eriti metskitse kahjustused) suured.
Põllumaid sai metsastada 2005. ja 2006. aastal, alates 2007. aastast on olnud võimalus saada toetust nende kultuuride hoolduseks ja täiendamiseks.
"Arv 35 märgib neid, kes on tahtnud kohustuse lõpetada kogu oma kohustuse alusel massiivil," selgitas PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. "Enamik, kel on kahjustusi, taotlevad kohustuse vähendamist ainult konkreetsel kahjustatud osal."
PRIA märkis, et ulukikahjustust ei loeta vääramatuks jõuks, vaid taotleja tahtest sõltumatuks juhuks. Kahju olemuse ja ulatuse kohta tuleb kohustuse vähendamist taotledes esitada metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse koostatud ekspertarvamus. Ühtlasi tuleb PRIAt metsakahjustusest viivitamata teavitada.
Märgitud 35 avaldaja põllule istutatud taimed pole ainult ulukikahjustuste tõttu hävinud, täpsustas PRIA. Enamasti on olnud hävimisel mitu põhjust korraga, peale ulukikahjustuste näiteks ka hiired, haigused, külm, põud vms.
Seda, et kohustuste täielikke lõpetajaid on suhteliselt vähe, põhjendas PRIA ka asjaoluga, et on olnud võimalik küsida istandiku hooldamise ja täiendamise toetust (hooldamiseks neli aastat, täiendamist üks kord selle aja vältel) - võimalik, et need, kes kord juba "metsapõllu" rajamisega alustasid, üritavad hävinud kultuure esmalt asendada, mitte ei taotle kohe lõpetamist.