Põlvamaa põllumehed soetasid viljapäid rebiva heedri
Kuna raatsiv heeder kogub üksnes päid, suureneb kombaini jõudlus tänavuse kogemuse põhjal ligi kolmandiku võrra. Selline koristusviis on oluline eeskätt otsekülvajaile.
“Meie kasutame otsekülvi tehnoloogiat, mille eesmärk ei ole pelgalt saagikuse tõstmine, sellel on veel mitu muud eesmärki, mis kokku võetult kuuluvad mõistesse säästev põllumajandus,” selgitab põllumajandusettevõtte OÜ Pirmastu juht Toomas Tobreluts.
Isa Toomas ning pojad Taavi ja Lauri Tobreluts on otsekülvi viljelusviisina harrastanud juba hulk aastaid. Nad on soetanud endale Uus-Meremaalt kolm miljonit krooni maksnud Cross-Sloti otsekülviku, mida peetakse maailma parimaks.
Kuigi kombainide põhupurusteid on järjest täiendatud, on põhu ebaühtlane laotus otsekülvil segav tegur. Raatsiv heeder jätab kõrred püsti sinna, kus nad kasvasid, ega sega otsekülvi seemendite tööd.
Olgugi et eestlased on harjunud nägema sügismaastikel küntud põlde, võtab maailmas üha enam maad säästev põllumajandus, mille eesmärk on takistada muldade kvaliteedi halvenemist, hoida kokku energiat ja aega.
OÜ Pirmastu põlde pole aastaid üldse küntud ja adergi on ammu ära müüdud. Majapidamises pole enam ühtegi mullaharimisriista. Seal on täielikult üle mindud otse- ehk multškülvile: seeme viiakse eelnevalt harimata mulda.
“Nüüd räägitakse külas, et kõigepealt jätsid need Tobrelutsud oma põllud kündmata ja tänavu ka koristamata,” ütleb OÜ Pirmastu juht Toomas Tobreluts naerulsui.
Eestis on viimastel aastatel hoogsalt levinud minimeeritud harimine, otsekülvajaid arvatakse olevat üle poolesaja.
Tobrelutsude innovaatilisest tegevusest saab pikemalt lugeda Maamajanduse oktoobrinumbrist.
