Põlvkondade vahetus on peagi ees igal teisel põllumajandusfirmal

 (1)
Esmakordselt oli "Aasta põllumehe" konverentsil ka diskussioon, teemaks noorte võimalused põllumajanduses. Vasakult Paavo Otsus, Kaja Piirfeldt, Ott Läänemets, Siim Riisenberg.
Esmakordselt oli "Aasta põllumehe" konverentsil ka diskussioon, teemaks noorte võimalused põllumajanduses. Vasakult Paavo Otsus, Kaja Piirfeldt, Ott Läänemets, Siim Riisenberg.SVEN ARBET

Kuigi aasta põllumeheks sai teenekas korüfee Jaan Metsamaa, olid tänavusel “Aasta põllumehe” konverentsil esiplaanil noored. Räägiti põlvkondade vahetusest.

“Noorte ja alustavate põllumeeste suurimad takistused on finantside puudus, maa kättesaamatus ning suutmatus leida terviklikku ja praktilist informatsiooni oma unistuste tegevusvaldkonna kohta,” juhatas teema sisse noortalunike juht Kaja Piirfeldt.

Noore põllumajandustootjana alustanud maasikakasvataja Paavo Otsus tõi kujukaid näiteid kapitali kättesaamatuse kohta. Kuna tema idee – kasvatada maasikaid kiletunnelites ning pikendada saagihooaega poole aastani – oli Eestis ennekuulmatu, ei usaldanud mitu panka talle laenu anda. Nii said esimesed tunnelid püsti hoopis noortaluniku toetuse eest.

Ott Läänemets vaatab põllumajandust hoopis teise pilguga kui vanema põlvkonna põllumehed. SVEN ARBET
Seotud lood:

Ott Läänemets rääkis ettevõtte juhtimise ümberkorraldamisest, kui sinna tuleb ka noorperemees. Ta üldistas, et enamasti toob põlvkondade vahetus kaasa mõne suurema investeeringuplaani. Siis on kapitali kättesaadavus üks võtmeküsimusi.

Läänemets peatus ka maaprobleemil. Tema sõnul pole hektareid enam eriti kusagilt juurde saada. Niisiis tuleb välja mõelda, kuidas ühelt hektarilt rohkem tulu teenida. Nende talus on selleks võimaluseks seemne­kasvatus.

Kaja Piirfeldt jagas kriitilisi sõnu nõuandesüsteemi kohta. “Nõuandesüsteem on nagu lumeinimene – paljud on sellest kuulnud, aga keegi pole näinud,” tõi Piirfeldt võrdluse. Tema sõnul oleks vaja mentorlust – seda, et noorel oleks usaldusisik, kes teda nõu ja jõuga aitaks ning põllumehe n-ö ametisaladustesse pühendaks.

Osavõtjate seas oli palju keskealisi ning vanemaid põllumehi, kes teemale kaasa elasid. Nii rääkis lihaveisekasvataja Aldo Vaan, et ka tema talus toimetab aktiivselt ta poeg, ent laienemisele seab piirid maapuudus.

Tänavusel konverentsil oli esmakordselt kavas ka diskussioonipaneel, kus noored ise pakkusid lahendusi.

Et toetused õigesse kohta läheksid ning neist tõepoolest abi oleks, pakuti välja mõte kaasata taotlusi hindama lisaks ametnikele ka tugevaid praktikuid.

Esile tõsteti ka see, et laenu tuleks kindlasti anda, aga see võiks olla pikaajaline, tagasimakse ajaga alates seitsmest aastast. Loomulikult võiksid ka intressid olla soodsad.

Põlvkondade vahetuse teema oli päevakorral ka pea kõikide aasta põllumehe nominentide ettevõtetes. Nii on ravimtaimekasvataja Margo Küti firmas turustajaks tema poeg. Ka Hiiumaa mehe Toomas Remmelkoore esimene abiline talus on poeg, lillekasvataja Margus Vahtramäe viib edasi oma vanemate firmat. Noored peaspetsialistid töötavad Aive Kesküla juhitavas Rauni POÜs, samuti Metsaküla Piimas.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare