“Ühisel turul on absurdne, et näiteks mõne liikmesriigi põllumehed saavad toetust 500 eurot hektarile, samas kui Balti riikide põllumehed viis korda vähem,” rõhutas Sawicki.

Poola põllumeeste toetus jääb tema kinnitusel praegu keskmiselt 300 euro ümber hektarile, kuid ta lisas, et tulevikus ei ole tähtis niivõrd toetuse suurus, kui see, et põllumajanduspoliitika ei teeks erinevate riikide põllumeestel vahet ega moonutaks seeläbi konkurentsi toidukaupade turul.

Sawicki väljendas Poola ja ka mitmete teiste endiste idabloki maade, sealhulgas Eesti seisukohta, et tulevikus tuleb suunata rohkem EL raha otsetoetuste asemel ühise põllumajanduspoliitika II sambasse ehk maaelutoetustesse, mis võimaldab rohkem investeerida ja oma ettevõtmisi moderniseerida. “Innovatsioon ja areng on olulised, et globaalsel turul konkurentsis püsida,” rõhutas ta.

Poola põllumajandusest rääkides tõdes minister, et sealsed farmid on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ja neid ei pea enam häbenema isegi sakslaste ees. Suurenemas on põllumajandustoodangu eksport. Läinud aastal moodustas põllumajandussaaduste eksport 14 miljardit eurot ja veerand ekspordist läheb Saksamaale.

Sawicki tõdes, et viimastel aastatel on olnud märgata EL põllumajandusringkondades ka stagnatsiooni märke. Ta taunis suhtumist, mille järgi tahetakse iga hinna eest säilitada praegust olukorda – rohkem otse- ja vähem maaelutoetusi, toetused jäävad ajaloolistel põhjustel liikmesriigiti erinevaks.

Üldiselt oli Poola põllumajandusminister nii Euroopa kui EL uute liikmesmaade põllumajanduse tuleviku suhtes optimistlik. “Maailm vajab järjest rohkem toiduaineid ja Euroopal on nende pakkumises suur osa. Seetõttu on oluline, et Euroopa oleks ühine.”