Poola talunik on Euroopa rüpes nagu kala kuival
Põllumajanduses töötab riigis üle 2,4 miljoni inimese. See on 17,1% kogu töövõimelisest elanikkonnast. Alla 35aastaste põllumajandusettevõtjate arv on suurem kui ükskõik millisel teisel Euroopa Liidu liikmesmaal - ligikaudu 313 000.
Märkimisväärselt suur on ka põllumajandusettevõtete arv - 2,4 miljonit. Samas on Poola põllumajandusettevõtted ELi keskmisega (18,4 ha) võrreldes tunduvalt väiksemad (6-8 ha). Kui enne liitumist olid talunike sissetulekud 15 korda väiksemad kui vanades liikmesriikides, siis ühe aastaga kasvasid need 74% (teistes uutes liikmesmaades 53,8%). Alates 2006. aastast on kasvanud ka tegelik, hindade muutusi arvestav põllumajanduses töötavate inimeste sissetulek.
Vili kasvab neljal eraldi põllulapil
Poola põllumajanduse praegune seis on pigem tingitud ajalootaustast kui geograafilisest asukohast. Piirkonnad, mida juhiti sovetliku mudeli järgi, erinesid eraomandis olnud maadest väga palju. Seda nii ettevõtte suuruse, riigimaade osakaalu kui ka tööhõive poolest.
Poolas võib ettevõtete suuruse osas märgata kahte iseloomulikku suunda. Järk-järgult suureneb üle 20ha talude, kuid samas ka alla 5ha talude osakaal. Pisikeste ettevõtete haldamisega kaasneb lisaelatise teenimine muudest valdkondadest või on tegu pensionäride harrastusega.
Praegu on keskmine põllumajandusettevõtte suurus, võttes arvesse enam kui 1 hektari suurusi majapidamisi, 8,3 hektarit. See on viimase 10-12 aasta jooksul mõnevõrra kasvanud. Kui maa põhjaosas on keskmise talu suurus üle 16 hektari, siis mägisemas lõunapiirkonnas alla 4 hektari.
Lisaks suhteliselt väikestele ettevõtetele on Poola põllumajanduse iseloomulikuks jooneks ka põllulappide arvukus. Vaid 25% kasvatajatest tegutseb ühel maaüksusel, 37% talunikest kasvatab oma vilja neljal või enamal eraldi asuval põllulapil.
Üks kriitilisemaid teemasid on maapiirkondade ülerahvastatus, mis põhjustabki põllumajandusettevõtete väiksuse. Pooli ettevõtteid võib pidada majanduslikult jätkusuutmatuks.
Selliste talude hulga vähendamiseks püütakse elavdada põllumajandusmaade turgu. Siiani on see andnud tagasihoidlikke tulemusi: ka ebaefektiivselt tegutsevad põllumajandusettevõtjad on kiivalt oma maa küljes kinni, kuna see on nende ainuke kindel sissetulekuallikas. Samas on maapiirkonnas põllumajandusega mitte seotud tegevuste võimalusi vähe. Lisaks on paljude kommunismiajal võõrandatud maade tagastamise küsimused ikka veel lahendamata.
Maid renditakse ligikaudu 16% põllumajandusettevõtetes, ülejäänud 1,6 miljonit harib vaid omaenda põlde. Need näitajad on viimase 6-7 aasta jooksul püsinud samas mahus. Statistika kohaselt on küsitletutest vaid 1% plaaninud oma maid rendile anda, mis pidurdab põllumajandusvaldkonna arengut. Enamik maid renditakse riigi reservidest, hoolimata asjaolust, et avaliku sektori valduses on vaid 5% põllumaast.
Poolas võiks toota mahedat sealiha
Poola valitsusametnike ning Euroopa Liidu poliitikute hinnangul võiks Poolas laiendada mahetootmist, kuna ollakse vahetud naabrid Euroopa suurima ja ahnema mahetoodete tarbija Saksamaaga.
Iseenesest oleks Poolas üleminek mahepõllumajandusele võimalik, kuna suhteliselt hiljaaegu väljuti kommunistlikust põllumajandussüsteemist, kus nagunii kasutati rohkem looduslikke maaharimisvõtteid. Samuti aitaks mahetootmine väikesi ettevõtteid koondada, sest mahepõllud on tavaliselt tunduvalt suuremad kui tavapärase viljelussüsteemi puhul. Kuna mahetootmine vajab rohkem tööjõudu, võimaldaks see vähendada maapiirkondade tööpuudust.
2004. aasta seisuga oli Poolas vaid 0,2% mahetalusid ning nende kasutuses 0,5% kogu haritavast maast. Euroopa Liidu keskmised näitajad olid 1,5 ja 3,47%. Ka Poola valitsus plaanib mahetootmisele üleminekut toetada.
Kahjuks pole suur osa põllumehi tavapäraselt põllumajanduselt mahetootmisele üleminekust huvitatud. Üheks põhjuseks on praegu kehtiv seadus, mis keelab mahetooteid müüa kaugemal kui 100 km talust. Poolas võiks edukalt toota ka mahedat sealiha, sest Euroopa turul on selle pakkujaid vähe. Seda raskendab aga nõuetekohaste tapamajade puudumine, kuna senine praktika loomi oma talus tappa on Euroopa Liidus keelatud.
Seega tunneb väiketalunik end Euroopa Liidu rüpes nagu kala kuival. Ühest küljest on toetused suunatud pigem suurtootjatele ning teisest küljest ollakse kinni traditsioonides ja harjumustes. Samas on turule tulemas palju välismaalastest tootjaid, kelle kogemused rahvusvahelise turu reeglite ja võimaluste ärakasutamisel on suuremad. Euroopa Liidu ametnike soovitused väikeettevõtjana ellujäämiseks - keskenduda nišitootmisele - ei tundu Poola suurust ja põllumajandustraditsioone arvestades reaalsed.
Siinkohal on Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi liikme Michael Manni sõnad paljutähenduslikud nii mitmelegi viimasele Euroopa Liidu põllumajandusturuga liitujale, kui ta Poola kontekstis lausus: "Nad arvavad, et kui elasid üle kommunistide katsed neid sunniviisiliselt kollektiviseerida, siis saavad nad kõigega hakkama. Nad ei mõista, et Euroopa Liit ja maailmaturg on palju keerulisemad pähklid."
