Uuringus paluti harrastuskalastajail nimetada kõik püügivahendid, mida nad kasutasid eelmisel aastal. Esikolmiku moodustasid spinning, käsiõng ja lihtkäsiõng. Kasutati ka põhjaõnge, sikutit ja nakkevõrku, ülejäänud vahendeid kasutatakse harvem. Kui 2010. aasta uuringus tulid välja piirkondlikud erinevused spinningu kasutamises, siis viimane uuring seda ei tuvastanud. „Piirkondlik erinevus paistab silma eelkõige nakkevõrgu ja põhjaõnge puhul. Nakkevõrku kasutatakse kõige enam Lääne-Eestis ning põhjaõng oli eriti aktiivselt kasutuses Tartu piirkonnas, põhjuseks tõenäoliselt Suur-Emajõgi ja seal laialt levinud põhjaõngega latika, angerja ning muude liikide püük,“ selgitas Jaadla. Seejuures on spinning populaarne eelkõige meeste seas, naised eelistavad lihtkäsiõnge.

Harrastustuskalapüügi uuring hõlmas hobikalastust eelmise aasta jooksul ning andmed on võrreldavad 2010. aastal tehtud analoogse uuringuga. Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus OÜ koostöös Norstat Eesti AS-ga vahemikul 14. juunist 20. juulini. Küsitleti Eesti elanikke vanuses 15 eluaastat ja vanemaid.