Kuna seitsmeaastane raskeveotäkk Ettor oli juba hobuste voorus näidanud end igast küljest vägagi emotsionaalselt ja oma andeid ei varjanud, oli päris palju neid, kes ei kahelnud, et võit lähebki Aaviku Talu Halduse OÜ hobusele.

Ent võta näpust! Kui plaksutamiseks läks, kuulus kõige suurem toetus kõige pisemale, terasele lapilisele põrsale, kes selleks, et võita, oli kohale sõitnud Harjumaalt OÜst Pihlaka Farm.

Meestele meeldivad noored

Kuna punaste ja mustakirjude lehmade tänavused vissikonkursid on peetud, jäi Ülenurmel valida Viss 2010 eesti maatõugu lehmade seast.

Kuigi maatõugu lehmade esitlusel oli väljas ühtekokku kuus lehma ja kaks vasikat viiest farmist, tegid puhta töö Lea Puuri kaks lehma, Pipi ja Mari, kes mõlemad jõudsid finaali. Mari oli vanim osaleja, Pipi aga peaaegu noorim. Vanust vastavalt 10 ja 2 aastat ning mõlemale veel pool aastat otsa.

Otsustava sõna ütles kohtunik Kalle Saastamoinen Soomest Jokioineni põllumajandusuuringute keskusest. Häid sõnu oli tal öelda mõlema kohta. Et Mari on vana lehm sirge selja ja heade jalgadega ning annab siiani hästi piima. Sel kevadel esmapoeginud Pipi aga väga kena ja noor lehm ning huvitav oleks näha, kas ka aasta pärast on tal veel udar endiselt ilus.

“Meestel on see viga, et nagu naisigi vaadates noored meeldivad rohkem,” põhjendas Kalle heas eesti keeles, kui ta oma õigust kasutas ja otsuse Pipi kasuks teatavaks tegi.

Nii sai Pipi kogu au ja hiilguse endale ning lipuvärvid ümber. Nooruse tuhinas oli aga Pipi areenil üsna ärev ning et seda ärevust enam mitte kasvatada ning teda taltsana hoida, pani perenaine võitjale mõeldud karjakella vana ja rahuliku Mari kaela. Mari on tegelikult juba aastail 2006 ja 2007 Vissi tiitli saanud.

Lea Puuri sõnul on maakarja lehmad tõesti rahulikud ja küllap

ka Pipi on aasta pärast, kui tiitlit kaitsma tuleb, hoopis väärikama sammuga.

“Maatõugu lehmad on mul seepärast, et mulle meeldib eri tõuge kasvatada, neid omavahel võrrelda ja on tore, kui kari on mitmekesine,” põhjendas Puur, miks ta oma karjas neid kasvatab.

Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuhi ja teadussekretäri Käde Kalamehe kinnitusel oli 1. juuli seisuga jõudluskontrollis arvel 478 maatõugu lehma sadakonnast majapidamisest.

“Ohustatud tõu toetus on viimastel aastatel tema arvukust hoidnud,” märkis Kalamees ja lisas, et parimates karjades on sellegi tõu väljalüps aastas jõudnud juba üle 6500 kilo, mis vägagi hinnatav.

Rekordtoodang pärineb aga eelmisest aastast, kui üks Pärnumaa Massiaru POÜ maatõugu lehm lüpsis 3. laktatsioonil 10 126 kg. “See on maatõugu lehma kohta lausa ideaalne tulemus!” hindas Kalamees.

Ülenurmel oli ka Türgi delegatsioon, et näituse põhjal saada infot, millistest karjadest endale tõumullikaid osta. “Teisipäeval lubati tulla mu tallu, mul oleks kolm mullikat pakkuda,” oli Lea Puur ootusrikas.

Türklased mullikajahil

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu asepresidendi Aavo Möldri sõnul müüsid tublimad tõuaretusega tegelevad põllumehed läinud aastal oma karjadest üle 2000 tõumullika, neist 1500 Eestist välja, isegi Maltasse ja Türki.

Peeti ka käsitsilüpsivõistlus, kus minuti jooksul tuli võimalikult palju piima ämbrisse saada. Kuuest lüpstavast olid viis lehmad, kuues kits.

Kes arvab, et kits kitsilt piima andis, see eksib. 0,9 liitriga ei jäänud ta kaugeltki viima-seks. Võitja au kuulus Tiia Hallikule, kes sai oma lehmalt kätte 1,2 liitrit piima.