PÕUABLOGI | Maaeluminister Tarmo Tamm: küsimused, mis puudutavad Eesti riigi ja PRIA asjaajamist, on paljuski lahendatavad

 (99)
Riigikogu maaelukomisjoni ja põllumeeste kohtumine
Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk.
Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk.Foto: Argo Ingver

Põllumeest vaevab põud ja riiki mure, kas ja kuidas põllumeestele abiks olla. Maaleht tegi otseülekande Jõgevamaalt Taimekasvatuse instituudis toimunud Riigikogu maaelukomisjoni erakorraliselt istungilt, kus peateemaks olid põuakahjud.

Maaelukomijsoni põuakahjude koosolek
Komisjon järeldas, et Maaelu Edendamise Sihtasutus peaks riigieelarvest taotlema 20 miljonit eurot, mis oleks põllumeestele tagatiseks pankade võimalike laenunõuete korral. Samuti tuleks arutada PRIA toetuste varasemat väljamaksmist põllumeestele.Maaelukomisjon koguneb Jõgeval uuesti 14. augustil, et saada ülevaade, kas MES-i omakapitali suurendamiseks on raha leitud ja kas PRIA on valmis toetusi põllumeestele varem välja maksma.
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/piimakarjakasvataja-ilmar-teevet-kuulutage-ometi-pollumajanduses-kriis-valja?id=83198797
Tänane koosolek piltides. https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=231453
Istungi lõppedes sõidavad komisjoni liikmed koos võõrustajatega Jõgevamaa põlde üle vaatama. Kõige suuremad on põuakahjud Lääne-Virumaal, aga ka Jõgevamaal, Tartumaal ja Raplamaal. Uuesti tullakse kokku kahe nädala pärast.
Teenekas põllumees Avo Samarüütel arvab mitmetest teistest erinevalt. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/tartumaa-pollumees-avo-samaruutel-kust-valitsus-selle-heina-votab-loodame-rohkem-maisi-kui-riigi-peale?id=83198369
Maaelukomisjoni liige Igor Gräzin: "On üks mure, millest täna ei ole mitte keegi eriti rääkinud. Aga see on ka mure. Eesti rahva ja riigi mure ei ole silo, ega ka lehmad, see mure on noor põllumees ja maal elavad inimesed. Kas maal inimene edasi elab, on tähtsam kui see, kas maal elab lehm. Aga lehm on maal elava inimese eeltingimus.Üks asi on normaalne tootmistehnoloogiline risk, mis on põllumajanduses kõrge ja millega me peame manageerima. Kus peaks olema täiesti eraldi meede, on need kohad, kus kõlasid kellad, et lõpetatakse tootmine ära. Sellest ei jää poes sööki vähemaks, me ei ole näljas, aga Eesti jääb vaesemaks, sest kuskilt tuleb üks perekond linna ära. Keegi lõpetab tootmise ära. See vajab täiesti eraldi tähelepanu. Lehmade kõrval on tähtis inimene maal."
Maaeluminister Tarmo Tamm: "Kriisi juures on üks hea asi kindlasti. Kaks aastat tagasi oli seda maad, mis lihtsalt niideti ja hein maha jäeti, 110 000 hektarit, eelmisel aastal 50 000. Selle aasta lõpuks seda enam pole, kõik on ära rullitud."
Maaelukomisjoni liige Inara Luigas: "Kriisiolukordades on hea emotsioone üles kütta. Väga tore on juurelda valitsuse või riigikogu tegevuse üle. Olgu eriolukorra seadus mis ta on, aga see, mis puudutab MES ja nende miljonite lisamist, on sellest viimastel aastatel palju räägitud. See oleks võinud kiiremini toimuda ning kõiki neid asju ennetada. Ei saa  öelda, et kõik on samaks jäänud. Saagikused ja olukorrad on aastatega muutunud. Üks asi on valitsuse kirumine, teine asi on vaadata, mis meil aastatega on tegemata jäänud. Üks asi, mida mina tahaksin toonitada, et võiks olla solidaarsust rohkem. Räägiti põhupallide hinnakasvust, siin on väga hea süüdistada, aga väga raske vaadata naabrimehe olukorda ja tulla appi. Need on need kriisid, kus näitame iseenda palet. Millistes olukordades teineteisele appi läheme? Kui mõtleme laiemalt, võime eeldada, et kui on head ajad, oleme solidaarsed, aga kui kehvad ajad,vaatame igaüks ise. Igaüks peaks vaatama iseenda võimalusi ja naabrimehe poole, kus me saame üksteist aidata."
Maaelukomisjoni liige Heimar Lenk: "Tahaksin teha lühidalt ühe literatuurse kõrvalepõike. Kui vähe on maailm muutunud? Läksin vast aastal 1964 tegema oma esimest lugu põllumajandustoetustest. Pärast seda oli igal suvel vaja AK-sse saada paar reportaaži, et põllumajanduses on olukord erakorraline. Nii sai ka Karl Vaino või Käbini juhtimisel rahasid juurde pandud. Kui töötasin hiljem Moskvas Ostankinos, kutsus põllumajandusminister meid välja, pani istuma, andis konjakit, ütles, et tee lugu, et me upume. Mina leppisin Moskvaga loo kokku, et upume ja tuligi nii, et Moskvast öeldi, et on vaja Eesti sõpru aidata. Pandi toetused peale. Aastal 2018 ma vaatan, et midagi pole muutunud. Maailm on samaks jäänud. Kliima on sama, liit on teine. Enne palusime abi Moskvast, nüüd Brüsselist."
Tamm: "Lisaks, ei saa ma aru kriitikast otsetoetuste tõusu suhtes. Otsetoetused peavad tõusma, saama Euroopa Liidu keskmisele. Mitte, et see on mingi jama."Kruuse: "Tahtsin öelda, et otsetoetuste kasv ei pruugi aidata kriisi lahendamisel."Tamm: "Otsetoetused on osa sissetulekust."
Maaeluminister Tarmo Tamm: "Igori jutu jätkuks, jah, et tuleks teha ka seadusi. Keegi ei keela, Urmas, seaduseelnõusid algatada. Algatage seadus. Parlamendiliikmel on kõige lihtsam seda teha."
Maaelukomisjoni liige Igor Gräzin: "Põhiline vastuolu on see, et kliimavöönd on meil just selline nagu ta on. Tahate või mitte, aga iga sügis tuleb vihma ja iga suvi on põud. Ma ei ole küll maaelukomisjoni veteran, aga kõik mida mäletan, on rasked olukorrad. Me peame lähenema kahel viisil. Kas eriolukorra väljakuulutamine on rahuldav. Oleme saanud vastuseid, et tõenäoliselt ei ole. Klassikaline kriisijuhtum, mida mina nägin, oli sigade põletamine. Põleti ei lähe käima ja ei saa mehi põletama. Kuulus Vireeni lugu, klassika. Mis on seaduses muutunud? Mitte midagi. See on küsimuste ring number üks. Me elame ebastabiilse põllumajanduse tingimustes ja üks või teine jama tuleb alati. See on loodus ja seda ei muuda keegi.Ja teine, millele ka Urmas tähelepanu juhtis. Seaduse raamides on võimalik teha konkreetseid asju. Iseenesest väga õige punkt, sealhulgas ka sümboolseid asju. Sellega me informeerime kõiki institutsioone riigis. Et see ei ole virin, vaid see ongi jama. Järelikult sina, keskkonnainspektor, sina põhumüüja, me nõuame erakordsetel aegadel erakordset käitumist. Et me mingitele ametlikele regulatsioonidele tahtlikult tõmbame piiri ette. Et keskkonnaametnik ei peaks muretsema oma ametikoha pärast, et ta saaks käituda nii nagu eriolukorral käituma peab. Me peame suurelt ütlema välja, et meil on põud ja jama. See on esimene samm. Vireeni seapõletamise me saime, eelmise aasta vihma me saime, selle aasta põua me saime. Loogiline küsimus – kas ehk aitab. Teeks ehk seadusi ka?"
Maaelukomisjoni liige Urmas Kruuse: "Tahaksin paari sõnaga oma motiivi selgitada istungi kokku kutsumiseks. Kui sellist põuda pole olnud alates 50ndatest, siis see nõuab erakorralist lähenemist. Seadust peab eriolukorraga seoses muutma sellisena, et kellelgi ei tekiks pahatahtliku pankrotistumise võimalust. See, mis eelmine aasta oli köögiviljaga, juhtub nüüd kordades hullemalt. Karja plaanitakse müüa juba täna, oleme alles juulikuus. See on fakt, et seda tegema hakatakse. Nagu rääkisite, et müüakse kallima hinna eest sööta välja, ei ole ma päris kindel selles, et saaksime seaduspunktid piisavalt kiiresti läbi arutada ning ei teki võimalust seda mingil määral takistada.See, mida maaeluminsteerium tegi rohestamise suhtes erandida, puudutas vähest maad, sellega loomi ei toida. Heinapalli hinnad on jõudsalt hakanud kasvama. Kui räägime 14-15 aasta kriisidest, on sektorist tulnud väga selged signaalid. Tagatisi ei jätku, täiendavaid vahendeid ei jätku. Need olid põhiargumendid, miks tegin Aivar Kokale ettepaneku komisjon kokku kutsuda ja seda tõsiselt arutada. Kriisi märgid on suuremad kui need paberil välja paistavad. On oluline see, et valitsus istub maha ja arutab ka ministeeriumidega eelnevalt läbi. Kui institutsioonaalselt lepitakse kokku, et on eriolukord ja saab ka vastavalt käituda. Need on need asjad, mis tuleb läbi arutada enne, kui me kahe nädala pärast jälle kohtume.
Tartumaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Sõrra: "Kas ei saaks keelata loomasööda müümist üle Eesti piiri? Räägime küll solidaarsusest, aga kui isegi põhu eest pakutakse imehinda, siis arvan küll, et hakkab üle piiri minema. Kas saaks seda kuidagi takistada?"Üle saali kostavad sosinad: "Ei saa."
Maaeluminister Tarmo Tamm: "Need küsimused, mis puutuvad Eesti riigi ja PRIA asjaajamist on paljuski lahendatavad. PRIA kindlasti vaatab kaebused üle ja arvan küll, et tuleb vastu. Eesti põllumees on hästi nutikas ja küsimus on see, kuidas karja üle talve pidada. See, kuidas mõeldakse välja uusi võimalusi, näiteks sügisel rukise külvamine, et kevadel sööt ette saada. Kas me kliima vastu aga saame, seda me ei oska öelda. Igal juhul tuleb kõigeks valmis olla. See, mis puudutab riigisiseseid võimalusi, on meie teha. Olgu siis MESil 20 miljonit käibelaenuraha või PRIA teemad, on meie teha, seda me ei pea Euroopa Komisjonist küsima. Samas on kõik nihkes, eelmisel aastal ei saanud talivilja külvata, see aasta ei saa uute heintaimede kultuuri rajada.Eriolukord on põhiliselt vajalik selleks, et kaitsta end lepingupartnerite ehk pankade eest. Eriolukorraga tuleks pingsalt töötada ja vahest annab parlamendil sügisel paari esimese kuuga see ära menetleda."
Lembit Paal Jõgeva Põllumajandustootjate Liidust: "Praegu me õnnetuse suurust täpselt ei taju. Enda ettevõtte näitel võin öelda, et esimese niite saagikus oli pool ja teise saak oli naeruväärne. Lihtsalt taim hävib, pae pealt pole vett võtta. Juba täna otsitakse paaniliselt sööta, sest seda pole. Vahend võiks olla solidaarsus, et me ei otsi head hinda Rootsist ja Soomest. Estonia näiteks plaanib talirukist külvata, et kevadel see võtta ja siloks teha. Eks selliseid kogemusi peaks kindlasti jagama rohkem."
Raul Soodla Jõgeva Põllumajandustootjate Liidust: "Alustan sellega, et kuivatuskulud on sel aastal väikesed. See on justkui positiivne. Kui piimasektorist räägime, siis tegelikult selle toetusrahaga lehma ei toida talvel. Olukord on selles, et polegi midagi ette anda, kas on raha või pole. Oleme ka uues olukorras - hein müüakse välja."
Riiklikul tasandil põuaga võitlemine on strateegiliselt väga oluline. Kuidas aga rohujuure tasandil asjad on - kastad kodus veel meeleheitlikult või oled juba loobunud? http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kusitlus-kuidas-koduaaias-taimed-kastetud-saate?id=83197427
Raimond Strastin, Aiandusliidu tegevjuht: "Köögiviljad vajavad teatavasti hästi palju vett. Köögiviljade saagikadu on 30-50 protsenti. Eks lähiajal selgub, mis tulemus sügiseks jääb. Vee kasutamiseks on ranged piirangud ja paljud ettevõtted võtavad kastmisvett erinevatest jõgedest, kraavidest, tiikidest. Keskkonnaamet on täna äärmiselt jäik ja keeldub igasuguseid läbirääkimisi pidamast. Kui veetase on kehtestatud 41 cm, siis 40ga pannakse veekasutamine kinni. Ametnikul on hea öelda, et reeglistik on ees ja ei saa erandeid teha, aga siin võiks olla teatud paindlikkus."
Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats : "Viisime läbi küsitluse põllumeeste seas. Milline meetmetest oleks kõige efektiivsem probleemide lahendamiseks? Tootjad on öelnud, et pangad ja sisendimüüjad võiksid olla paindlikumad ning toetused maksta välja võimalikult vara. Hädavajalikuks peetakse finantstuge, soodsaid käibelaenusid ja saagikindlustust."
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo: "Olukord on piirkonniti väga erinev. Kui jagame Eesti neljaks ruuduks, siis näeme, et lääne ja põhjapoolsed osad on tõsises põuas. Põud tähendab, et teraviljasaagid on väga väikesed. Olen kuulnud, et Põhja-Eestis on saadud üks tonn hektarilt, mis on praktiliselt mitte midagi.Kagu-Eestis on natuke parem, aga seal on probleemid kahjuritega. Oa puhul ei tohi ökoaladel ka pritsida, seega vaatad lihtsalt pealt kuidas põld kaob.Lahendustest. Teame seda, et Brüssel eraldas 1,3 miljonit vihmakahjudele. Need pole siiani välja makstud. Protsess on tohutu pikk. See võtab tohutult aega. Oleks väga vaja saada raha kiiresti ringlusesse. Kõige kiirem lahendus on see, kui MESi kaudu tekitame käibevahendite laenu. See tähendab seda, et riik võtab vastu otsuse käibevahendite laenu väljamaksmiseks. Me saaks kohe raha liikuma."
Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees: "Esitan mõned mõtted sellest, kuidas riskijuhtimissüsteem võiks toimida. On sisemised ja välimised riskid. Sisemine risk sõltub ettevõtja ettenägelikkusest ja teadlikkusest riskide olemasolust; agrotehnilistest võtetest ja olemasolevatest varadest. Sisemised riskid realiseeruvad enamasti siis kui tekib täiendavaid välimisi riske. Heal aastal teeb ettevõtte juhtkond valikuid, mis maksimeerivad kasumit, aga kui ilmnevad välised riskid – ilmastik, turud, taudid, poliitikad, siis kõik, mis on sisemiste arvestuste puhul valesti, ilmnevad kohe ka majandustulemustes.Sisemiste riskide maandamiseks aitavad ettevõtjate koolitus, töötajate koolitus ning ettevõtjate arendamine kõikidele riskidele vastupidavaks.Välimiste riskide maandamiseks on kõige parem riskimaandamise element otsetoetused. Sealt on ettevõtjal võimalik teha valikuid, kas ta jätab selle reservi, investeerib, katab aasta kasumi. Kõik halvad aastad on võimalik katta sisuliselt ära otsetoetustega. Samas ei ole ainult toetusraha baasil väliseid riske katta võimalik. Riskide maandamisel aitavad ka omakapitali investeeringud ning bürokraatia vähendamine."
ETKI direktor Mati Koppel: "Oleme teinud proovivõtmisi kartulil ning koristanud talivilju ja põldhernest. Suviteraviljad ja raps veel kasvavad. Seal saame ainult ennustada. Kõige paremini on meie tingimustes vastu pidanud talirukis. Talinisul tuleb saaki eeldatavalt 10-30 protsenti vähem, suvirapsil ja hernel 20-30 protsenti. Kõige hullem on seis kartulil. Eelmise nädala seisuga oli arvestuslik saak 15 tonni hektarilt, kui tavaline on 30."
Maaeluminister Tarmo Tamm juhib tähelepanu sellele, et põud kimbutab ka ülejäänud Euroopat. Ta viitab Euroopa Komisjonini seisukohale, et erakorralist toetust kavas maksta ei ole, kuigi surve selleks on väga suur. Ainus reeglitesse sobiv võimalus on maksta riigiabi."Eriolukorda pole Eestis võimalik välja kuulutada. Praeguste seaduste järgi on see võimalik, kui on oht inimese elule. Liigniiskus ja põud pole oht inimese tervisele. Selle seaduse raames pole tänapäeval mitte midagi teha.Euroopa tasemel on piiratud, kui palju võib põllumeestele riigiabi anda. See on selleks, et rikkamad riigid igal võimalikul juhul toetusi välja ei jagaks. Enne riigiabi andmist tuleb põhjalikult analüüsida, kas kvalifitseerume Euroopa reeglitele.Üks võimalus, mida saame ilma Euroopa poole pöödumata kasutada on käibekapitalilaen, mida vahendab Maaelu Edendamise Sihtasutus."
Aivar Kokk avab istungi: "Viimased kolm aastat on olnud imelikud. Kaks aastat põllumehed palusid, et keerake veekraan kinni, pole võimalik saaki koristada, siis see aasta on küünalde kirikusse viimine natuke liiga palju mõjunud.Nagu põllumehed ütlevad, pole võimalik erakorralist olukorda loomadele sisse sööta. On vaja leida need võimalused, mis põllumehi aitaksid."
Kell 10 algab Jõgeval maaelukomisjoni istung, kus osalevad lisaks komisjoni liikmetele maaeluminister Tarmo Tamm, taimekasvatuse instituudi, põllumajandus-kaubanduskoja, talupidajate keskliidu, aiandusliidu ja Jõgevamaa põllumajandustootjate liidu esindajad. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/maaelukomisjon-ja-pollumehed-arutavad-pouakahjude-leevendamist?id=83194529
Viljakõrs on põuast nii kuiv, et põhurullid saab kohe kokku keerata. http://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/leili/leili-metsalood-pildikesi-suvisest-maaelust?id=83194425
... ning Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk on Reformierakonna suhtes kriitiline.http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/maaelukomisjoni-esimees-erakorralist-olukorda-loomadele-ei-sooda?id=83194375
On teada, et Urmas Kruuse on valitsuse suhtes kriitiline... http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/endine-maaeluminister-urmas-kruuse-kritiseerib-valitsust-pollumees-on-jaetud-uksinda-kuuma-sauna-surema?id=83173909
Maaeluminister on põuakahjude leevendaiseks abi palunud Euroopa Komisjonilt ning ühtlasi pöördunud pankade ja kokkuostjate poole, et need põllumeeste olukorraga arvestaksid. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/maaeluminister-palub-pankadelt-ja-kokkuostjatelt-pouakahjude-suhtes-moistmist?id=83168373
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/juhtkiri-kas-tuleb-siis-nalg-voi-ei?id=83152719
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/kartulipealsed-kuivavad-aga-all-pole-midagi?id=83127387
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/poud-tegi-heinast-hea-ari-ostjaid-poolast-norrani?id=83136751

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare