Praegu peab põllumees olema ärimees
Karjakasvatajad on piimatoodanguga lehma kohta jõudnud 10 tonnini. Baltic Agro lubab esimesele viljakasvatajale, kes kogub põlluhektarilt 10 tonni vilja, 10 000 krooni.
Viljelusvõistlusel osalevad paljud tuntud tegijad. Kõik võistlused on kaasa teinud siiski vaid kaks meest, üks neist Kaarli POÜ juht Madis Avi.
Loeb see, mis rahakotti jääb
Kaarli POÜ juht Madis Avi Peipsi veerelt paistis tänavu silma suure kaerasaagiga – ligi 7 t/ha.
Madis ütleb, et 10 tonni mõnelt põllult vilja koguda pole võimatu, kuid praegu peab põllumees kõigepealt vaatama, mis iga vilja lisatonni kasvatamine maksma läheb. Kui see praeguse madala viljahinna juures kahju annab, siis ei ole mõtet üritada.
Avi viitab Läti viljakasvatajatele, kes on hakanud tegutsema ärimeestena, kasvatades põhiliselt rapsi ja nisu. Need annavad paremat saaki, seega suuremat sissetulekut. Tema arvates peab Eesti viljakasvataja minema sama teed.
“Meil kasvab 200 hektaril taliraps ja 300 hektaril suviraps. Seda sellepärast, et raha on vaja. Kui pangamees tuleb õuele ning küsib, kas maksad võla või võtame masinad tagasi, siis pikka vaagimist pole,” on Avi Läti põllumeestega sama meelt.
Rekordite püstitamise kõrval peavad põllumehed praegu mõtlema ka ellujäämisele.
Tubli rapsisaak kehval aastal
Koplimäe Agros Harjumaal kasvatati tänavu suurim talirapsisaak – 4,5 tonni 52protsendilise õlisisaldusega teri hektarilt.
Möödunud talv polnud talikultuuridele soodne (sadudest kogunes põldudele palju pinnavett, mis kahjustas taimi), seetõttu oli selline rapsisaak tulemus, mida võib kõrvutada Euroopa parimatega.
Koplimäe Agro agronoom Silver Haugas tunnistab, et omajagu paneb asjad paika ilmastik: millal saab külvata, kui palju on suvel päikest, kuidas elavad taimed talve üle.
Haugas ütleb, et taliraps külvati mullu esimesel võimalusel, 9. augustil, ja umbrohutõrje tehti kevadel, mitte sügisel. Eelviljaks oli põllul punane ristik, mis jättis mulda väetiseks lämmastikku ja mille juurestik kobestas mulda, aidates sellega rapsijuurtel paremini areneda. Võistluspõld pääses ka talvekahjustustest.
“Arvan, et võistleme talirapsiga tuleval aastalgi. Taimed on praegu põldudel heas seisus, loodame, et talv kahjustusi ei tee,” lubab Haugas.
